X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Võimupartei rahastusskandaal viis ajaloolise rahulolematuseni Jaapani valitsusega

Rahulolematus Jaapani peaministri Fumio Kishida tööga on kasvanud ajalooliselt kõrgeks.
Rahulolematus Jaapani peaministri Fumio Kishida tööga on kasvanud ajalooliselt kõrgeks. Autor/allikas: SCANPIX/CHINE NOUVELLE/SIPA/FRANK ROBICHON

Uue küsitluse järgi ei toeta ametis olevat Jaapani valitsust 79 protsenti jaapanlastest, mis on kõrgeim tase alates 1947. aastat. Põhjuseks peetakse valitsevat parempoolset Liberaaldemokraatlikku Parteid (LDP) tabanud rahastusskandaali.

Ajalehe Mainichi Shimbun tellitud küsitluses kiidab peaministri Fumio Kishida valitsuse tegevust heaks 16 protsenti vastanutest. Tegemist on madalaima tasemega alates 2011. aastast, kui toonase tsentristliku Demokraatliku Partei peaministri Naoto Kani valitsuse toetus langes Fukushima katastroofi järel 15 protsendini.

Samas on valitsusega avalikult rahulolematute valijate osakaal kõrgeim Mainichi tellitud küsitluste ajaloos: 79 protsenti vastanutest on rahulolematud valitsuse tööga. Ajaleht on hakanud tegema küsitlusi valitsuse toetuse kohta 1947. aastal ning mitte kunagi polnud valitsusega rahulolematute osakaal nii kõrge. Seni suurim rahulolematute osakaal oli registreeritud 2001. aastal, kui toonase LDP peaministri Yoshiro Mori valitsusega polnud rahul 75 protsenti jaapanlastest.

Samuti langes LDP toetus võrreldes novembriga 24 protsendilt 17 protsendini, mis on erakonna madalaim toetus alates selle naasmist võimule 2012. aastal.

Peamist opositsioonierakonda vasaktsentristlikku Konstitutsioonilist Demokraatlikku Parteid (CDPJ) toetab 14 protsenti valijatest, mis on viie protsendipunkti võrra kõrgem toetus kui eelmises küsitluses.

Parempoolset opositsioonilist Jaapani Innovatsiooniparteid (JIP) toetab 13 protsenti valijatest, vasakpopulistlikku opositsioonilist erakonda Reiwa Shinsengumi seitse protsenti valijatest, opositsioonilist kommunistlikku parteid viis protsenti valijatest ja opositsioonilist paremtsentristlikku Demokraatlikku Rahvaparteid neli protsenti valijatest.

LDP ainsat koalitsioonipartnerit, budistliku religioosse taustaga erakonda Komeito toetab ainult kolm protsenti valijatest, samas kui eelistuseta valijate osakaal tõusis viie protsendipunkti võrra 31 protsendini.

Tegemist on kehva uudisega Kishidale, kel sai LDP juhiks 2021. aasta septembris ja võitis kõigest kuu hiljem üldvalimistel enamuse parlamendi alamkojas. Kishida alustas oma ametiaega lubadusega ehitada "uut kapitalismi" ning parandada jaapanlaste sissetulekuid, kuid kõigest mitu kuud pärast peaministriks saamist tabas riiki energiakriis Venemaa täiemahulise sisseetungi järel Ukrainasse. Viimastel andmetel on Jaapani majandus languses ning palgakasv jääb inflatsioonile alla.

Lisaks majanduse kehvale olukorrale ning ebapopulaarsele maksupaketile tabas Jaapani valitsust viimastel kuudel mitu skandaali, millest suurim ja värskeim puudutab valitseva erakonna rahastamist.

Mitu nädalat tagasi selgus, et paljud valitseva erakonna sisemised fraktsioonid on korraldanud annetuste korjamiseks üritusi, millel igal parlamendisaadikul oli oma kvoot. Mitmed saadikud, kes suutsid oma toetajatelt koguda kvooti ületavaid annetusi, said erakonnalt kvooti ületava raha tagasi, ilma et nad oleks selle saamist kuskil deklareerinud. Mõnede saadikute ja ministrite puhul ulatusid deklareerimata annetused väidetavalt miljonite jeenideni ehk kümnete tuhandete eurodeni.

Tervelt 81 protsenti vastanutest Mainichi küsitluses pidas süüdistusi "väga tõsisteks" ning ainult 13 protsenti vastas, et tegemist polnud tõsise skandaaliga.

Kuigi peaminister Kishida otsustas vallandada neli ministrite kabineti liiget, ei pea 43 protsenti vastanutest seda sammu piisavaks. Ainult kaheksa protsenti küsitletutest ütles, et peaministril polnud vajadust ministreid vallandada.

Vallandatud ministrid kuuluvad LDP suurimasse, kuni eelmise aasta juulini endise peaministri Schinzo Abe juhitud fraktsiooni. Prokuratuuri kahtlustuste kohaselt jätsid fraktsiooni liikmed deklareerimata kokku umbes 500 miljoni jeeni (3,2 miljoni euro) ulatuses annetusi viie aasta jooksul. Pärast Abe mõrva pole fraktsioon suutnud endale uut juhti leida, küll aga on saatnud seda erinevad skandaalid.

Jaapani valijad ei usu, et Kishida suudab karmistada poliitilisi annetusi puudutavaid regulatsioone: ainult üheksa protsenti vastanutest usus, et ta suudab seda teha, ning 82 protsenti vastas küsimusele eitavalt.

Kuigi järgmised Jaapani üldvalimised peavad toimuma hiljemalt 2025. aasta sügisel, siiski võib Kishida ametiaeg saada läbi märksa varem, sest järgmised LDP juhivalimised toimuvad juba 2024. aasta sügisel. Kuna erakonnal on enamus parlamendis, saab selle juht automaatselt peaministriks. Ajalooliselt kehv erakonna reiting võib viia selleni, et Kishida kaotab juhivalimised või sootuks üldse loobub kandideerimast.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Mainichi/The Guardian/Reuters/BBC/Japan Times/Nikkei Asia

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: