X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikogu tegi avalduse Iisraeli rahva ja riigi toetuseks

{{1702976160000 | amCalendar}}
Foto: Erik Peinar/riigikogu

Riigikogu võttis teisipäeval vastu avalduse, kus mõistab hukka Hamasi terrorirünnakud ja Hamasi poolt Iisraeli vastu alustatud sõja.

Avalduse poolt hääletas 78 riigikogu liiget, vastu ei olnud ühtegi. Hääletamata jättis 11 riigikogulast: Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad Raimond Kaljulaid, Tiit Maran, Keskerakonda kuuluv Andrei Korobeinik, Isamaasse kuuluv Aivar Kokk, EKRE fraktsiooni kuuluvad Kert Kingo, Rene Kokk, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja fraktsioonitu Kalle Grünthal.

Riigikogu märgib avalduses, et tsiviilisikute mõrvamisele, pantvangide võtmisele ja tsiviilobjektide ründamisele ei saa olla mitte mingit õigustust, ning rõhutab, et Nürnbergi harta järgi on rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu.

Riigikogu avaldab Iisraeli riigile, rahvale ja terrorirünnakus hukkunute omastele kaastunnet ning tunnustab pantvangide vabastamiseks tehtud jõupingutusi, mille tulemusel on osa pantvange õnnestunud vabastada. Samuti kinnitab parlament, et Iisraeli riigil on õigus ja kohustus ennast kaitsta kuni Hamasi terrorirünnakute lõppemise, kõigi pantvangide vabastamise ning 7. oktoobri veresauna kavandajate ja läbiviijate tabamiseni, et terror Iisraeli ja tema rahva vastu ei korduks.

Riigikogu avaldab lootust, et Iisrael saavutab sõjalistes ja terrorismivastastes tegevustes Gaza sektoris kiiret edu, ning märgib, et nii Iisraeli tuleviku kui ka piirkonna rahu huvides on äärmiselt oluline vältida käimasolevates tegevustes tsiviilohvreid ja järgida üldist rahvusvahelist humanitaarõigust. Avalduse kohaselt taunib parlament igasugust vägivalda tsiviilelanike suhtes ükskõik kelle poolt ja ükskõik millistele õigustustele tuginedes ning kutsub Iisraeli valitsust ja kõiki konflikti osapooli üles tegema kõik endast oleneva Gaza sektori humanitaarkriisi leevendamiseks.

Riigikogu avaldab ka muret Euroopas ja mujal Eesti liitlasriikides, aga eriti Lähis-Idas ja Venemaal viimastel kuudel aset leidnud antisemiitlike rünnakute ja meeleavalduste pärast ning kinnitab, et Eesti riik ei talu vähimatki terrorismi õigustamist, antisemitismi ilminguid ega viha õhutamist usutunnistuse alusel.

"Riigikogu avaldab lootust, et Iisraeli sõjalised enesekaitsetegevused Hamasi vastu saavutavad rahvusvahelistes lepingutes korduvalt kohustuseks võetud eesmärgi: surveavaldustest, repressioonidest ja vägivallavast vaba keskkonna loomise rahuläbirääkimisteks Iisraeli riigi ja Palestiina rahva legitiimsete esindajate vahel," seisab avalduses.

Kross: Iisrael on meie sõber ja meid korduvalt toetanud

Riigikogu märgib avalduses, et tsiviilisikute mõrvamisele, pantvangide võtmisele ja tsiviilobjektide ründamisele ei saa olla mitte mingit õigustust. Avalduse esitas 65 Riigikogu liiget.

"Kui me maailma vaatame, siis vaatamata hädadele Iisrael on demokraatlik riik, on meie sõber olnud ja on meid toetanud korduvalt, nii et riigikogu soovis teha ühe sellise alusavalduse, kus oleks üheselt selge, kes on meie sõber ja kes ei ole meie sõber. Ja siit edasi Eesti loodetavasti osaleb aktiivsemalt ja kui vaja ka kriitiliselt nende konfliktide lahendamisel," selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross.

"Üheskoos kõikide fraktsioonide osalusel sai see Krossi poolt esitatud tekst üle käidud, redigeeritud, parandatud ja lõppvariant koostatud," sõnas EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas.

Hääletamata jätnud sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ütles, et sellise avalduse oleks võinud riigikogu teha juba varem, sest terrorirünnakud Iisraeli vastu leidsid aset oktoobris. Samuti on vahepeal toimunud ÜRO peaassambleel hääletus, kus Eesti toetas üleskutset relvarahule, et leevendada tsiviilelanike olukorda Palestiinas.

"Seda resolutsiooni toetas Eesti vabariik, seda toetas ka valdav enamus meie liitlasi ja partnereid Euroopa Liidus ja NATO-s, kaasa arvatud kõik Põhjamaad. Tõepoolest, minu seisukoht on see, et see riigikogu avaldus pidanuks ka sisaldama viidet sellele ÜRO resolutsioonile, mida Eesti on toetanud," rääkis Kaljulaid.

Ta esitas otsuse-eelnõule ka vastava muudatuse, mis läbi ei läinud.

"Vaherahu praeguses olukorras on selline taktikaline samm, mis tegelikult lihtsalt pikendaks konflikti. Me ei ole vaherahu vastu. See, et vaherahu ei nimetata resolutsiooni tekstis, ei tähenda seda. Aga see oleks üks teine arutlus. Pärast avaldust, ma arvan, et Eesti on palju paremas positsioonis ka võib-olla kriitilisemaid mõtteid avaldama," ütles Kross.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Anne Raiste, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: