Ehkki perearsti nõuandetelefoni peab erafirma Confido, saavad abivajajad soovitusi tasuta ehk Confidole maksab töö eest tervisekassa. Õigemini, tasuta saab nõu see, kes helistab pikemal lauatelefoninumbril. Lühinumbril 1220 helistaja käest küsivad sidefirmad kuni 30 senti minutis. 

"Mure on see, et antud olukord on tarbijale segadust tekitav, sest justkui tasuta number toob ikkagi tarbijale arve peal kulu. Ja see kulu ei ole väike, sest minutihind on 20–30 senti," rääkis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sideosakonna juhataja Oliver Gailan. 

Perearsti nõuandetelefon pole ainus näide. Tihtipeale kasutatakse lühinumbreid klienditeeninduseks. Kusjuures nii nagu arsti nõu, pole ka klienditeenindus ega ametiasutuse info helistajale tasuline. Küll aga on tasuline lühinumbrile helistamine. 

Segadust aitab suurendada seegi, et operaatorid nimetavad 20–30-sendist minutihinda tavahinnaks. Ning seaduse järgi ei pea lühinumbrile helistajat kõrgema tasu eest hoiatama. 

Oliver Gailani sõnul kasutatakse praegu umbes sadat kolme- kuni viiekohalist lühinumbrit. Paljud asutused on viimastel aastatel lühinumbrist loobunud ja tarvitavad ainult pikemat lauatelefoni numbrit. "Ja üks põhjus selles suunas võib olla see turu anomaalne olukord," sõnas Gailan. 

Et segadust vähendada, pakkusid tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja uued reeglid. "Tegemist on ettepanekuga, et sideettevõtja ei võiks võtta lühinumbrile, mille vahendusel pakutav teenus ise on tasuta, helistamise eest rohkem, kui maksab tavakõne hind," selgitas Gailan. 

Sidefirmad: lühinumbri halduskulu on suurem 

Sideettevõtjad eelnõu ei toeta. Neid ühendav Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit teatas, et erinevalt tavanumbritest põhjustab lühinumbrite haldamine ettevõtjatele rohkelt haldus- ja tööjõukulu.

"Seega peab sideettevõtja selle kulu edaspidi katma muude teenuste arvelt või nõudma sideteenuse pakkujalt, et see muudaks numbri kas "tarbijale tasuta" numbriks või "eritariifiliseks numbriks"," märkis liit. 

Esimesel juhul kataks halduskulu asutus või ettevõte, kellele helistatakse. Teisel juhul oleks kõne hind eraldi välja toodud ning sellest peaks klienti teavitama. Ehk tegu oleks ametlikult tasulise numbriga.

Oliver Gailan ütles, et edaspidine ärimudel ongi telekomifirmade endi kujundada. "Seda teavad ettevõtjad ise paremini, millised kulud selle teenusega kaasnevad ja nad saavad selle mudeli niimoodi ringi arvutada," märkis Gailan.

"Minu hinnangul on võimalik seda teha nii, et tarbija saab lühinumbrile helistada ka tavakõne ehk ligi nullilähedase hinnaga," lisas ta.