IAEA peadirektor Rafael Grossi sõnul avastasid agentuuri ametnikud 19. ja 24. detsembril toimunud visiitide käigus, et Iraan on novembri lõpust alates suurendanud kõrge rikastusastmega uraani tootmist.

Nüüd toodab Iraan agentuuri sõnul umbes üheksa kilogrammi kuni 60 protsendini rikastatud uraani kuus. Samas tempos rikastas riik uraani ka aastas alguses, enne nüüdseks ajutiseks jäänud tootmismahtude vähendamist, vahendab The Wall Street Journal.

Iraan on ainus riik maailmas, mil pole tuumarelvi, kuid mis toodab 60 protsendini rikastatud uraani. Sellist uraani on võimalik vajadusel täiendavalt rikastada 90 protsendini kõigest mitme päevaga. 90-protsendilise rikastusastmega uraani kasutatakse tuumarelvade lõhkepeade tootmiseks.

Ekspertide sõnul on Iraanil juba piisavalt palju kõrgelt rikastatud uraani kolme tuumapommi tootmiseks.

Selle aasta jaanuaris avastas IAEA, et Iraan on tootnud vähestes kogustes ka kuni 83 protsendini rikastatud uraani, testimaks oma võimekust tuumarelvadeks vajaliku rikastusastmega uraani toota.

Iraani sõnul on selle tuumaprogrammi eesmärk ainult tuumaenergia tootmine. Samas tuumajaamade kütuse tootmiseks pole vaja uraani nii kõrge astmeni rikastada. Siiski pole USA ametnike sõnul tõendeid, et Teheran töötaks praegu tuumarelva tootmise kallal.

USA ja Euroopa ametnikud on hoiatanud, et kui Teheran toodab tuumarelvakõlbulikku uraani, siis see põhjustab diplomaatilist kriisi ja sunnib riike rakendama rangemaid sanktsioone Iraanile. Iisrael on koguni hoiatanud, et see võib astuda sõjalisi samme Iraani vastu, kui viimane rikastab uraani 90 protsendini.

Omaan on vahendanud käesoleva aasta kevadel kõnelusi USA ja Iraani vahel, mille jooksul lootsid osapooled jõuda kompromissile, mis aitaks maandada pingeid enne järgmisi USA presidendivalimisi. Vahendatud kõnelused olid esimeseks korraks, kui Washington ja Teheran on arutanud Iraani tuumaprogrammi tulevikku pärast eelmiste kõneluste läbi kukkumist 2022. aasta suvel.

USA oli nõus pakkuma Iraanile riigi külmutatud varade vabastamist vastutasuks tuumaprogrammi kärpimise, vangide vahetuse ja Iraani toetatud rühmituste rünnakute lõpetamise eest. Erinevad Lähis-Ida islamistlikud rühmitused nagu huthi mässulised on korraldanud rünnakuid USA sõjalaevade vastu.

Iraan on vähendanud kõrgelt rikastatud uraani tootmise kiirust juunis ning vangide vahetus USA ja Teherani vahel leidis aset septembris.

Edasised vahendatud kõnelused pidid leidma aset oktoobris, kuid jäid toimumata Hamasi rünnaku valguses Iisraelile. Iraani äärmusrühmitust selgelt toetav positsioon tõi USA hukkamõistu ning kõneluste lõpu.

USA välisministeeriumi pressiesindaja avaldas muret IAEA aruande pärast ning lisas, et Iraanil pole usutavat õigustust uraani rikastamiseks 60 protsendini.

"Iraani tuumaeskalatsioon on seda murettekitavam ajal, kui Iraan ja selle toetatud rühmitused  jätkavad oma ohtlike ja destabiliseerivate tegevustega piirkonnas. Iraan peab täitma IAEA nõudeid," ütles pressiesindaja.

Lisaks uraani rikastamise tempo tõstmisele korraldavad Iraani toetatud huthi mässulised regulaarseid rünnakuid kaubalaevadele Punasel merel, mis on juba viinud üles naftahindu ja teinud kallimaks kaupade toimetamist Aasiast Euroopasse. Iraani toetatud rühmitused on samuti rünnanud USA sõjaväebaase Iraagis.

Nädalavahetusel süüdistas USA Iraani ka otseses kaubalaeva drooniga ründamises India ranniku lähedal.

Samuti jätkab Iraan Venemaa toetamist viimase vallutussõjas Ukraina vastu. Venemaa on kasutanud Iraanis toodetud Shahed-136 droone Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks.

Iraani algatatud provokatsioonide kasv Lähis-Ida piirkonnas on toonud esile erimeelsused Bideni administratsiooni ametnike vahel selle üle, kuidas Teherani tegevusele reageerida.

Osa administratsioonist toetab diplomaatiliste lahenduste otsimist pingete maandamiseks, eriti kui konflikt Gazas lõpeb lähikuudel.

Samas kasvavad administratsiooni sees nõuded, et USA asuks senisest jõulisemalt lahendama Iraani toetatud rühmituste rünnakute probleemi. Detsembri keskpaigas teatas USA rahvusvahelise koalitsiooni loomisest, mille eesmärk on patrullida Lähis-Ida mereteid ja tagada rahvusvahelise kaubaliikluse turvalisust.

Otsuse järel liikus Jeemeni ranniku lähedale USA lennukikandja USS Dwight D. Eisenhower.