X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikogu võttis mullu vastu oluliselt vähem õigusakte kui 2022. aastal

Foto: Ken Mürk/ERR

Kui 2022. aastal võttis riigikogu vastu 162 õigusakti, siis möödunud aastal oli see arv opositsiooni laiaulatusliku obstruktsiooni tõttu 70. Peaminister Kaja Kallas lubas alanud aastal jätkata ka eelnõude valitsuse usaldushääletusega sidumist.

Riigikogu valimiste eel andsid kõik erakonnad, nagu ikka, lubadusi, mida polnud võimalik täita. Aga see polnudki oluline, sest seekord määras tulemuse hirmutav mälestus Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioonist.

Kui EKRE korjas oma hääled ära, muidugi vähem kui nad ise lootsid, siis Keskerakond ja Isamaa kõrbesid täiega. Mis omakorda tõi Reformierakonnale sellise häältesaagi, et ülekaal riigikogus kujunes lausa piinlikuks. Valitsuses vahetas uus edukas erakond Eesti 200 välja Isamaa. Sotsid jäid alles ja tekkis 60 häälega koalitsioon.

Aga kohe teatas EKRE, et valimistulemusi ei saa usaldada ja kui koalitsioon hakkas rääkima maksutõusudest, teatas juba kogu opositsioon, et on toimunud valijate petmine. Ajalukku läks peaminister Kaja Kallase tõdemus, miks enne valimisi maksutõusudest ei räägitud.

"Sellepärast, et see on ebapopulaarne. Tõenäoliselt järgmistel valimistel meid selle eest ka karistatakse," ütles Kallas "Esimeses stuudios".

Riigikogu töö läks algusest peale üle kivide ja kändude, sest massilise obstruktsiooni tõttu, sidus valitsus kaheksa seaduseelnõud usaldusküsimusega, nende seas olid nii samasooliste abielu seadustamine, erinevad maksutõusud kui peretoetuste vähendamine. President Alar Karis kuulutas nad küll kõik välja, kuid pidas vajalikuks teatada, et temas tekitab nii paljude eelnõude sidumine usaldushääletusega kõhklusi.

"Põhiseadus annab selle võimaluse, kuid küsimus on millal minnakse selle võimalusega liiale," küsis Karis.

Kevadine obstruktsioon tõi lisaks hulgale muudatusettepanekutele kaasa ka sadu arupärimisi ja seaduseelnõusid, nii et oli üsna keeruline näha, milliseks kujuneb riigikogu töö sügisel. Kuni riigieelarvevaidlusteni oli suhteliselt rahulik, siis algas kõik uuesti. Sajad ja kokku isegi tuhanded parandusettepanekud erinevatele eelnõudele ja selle tulemusena kokku 13 usaldushääletust. Ja taas manitsused presidendilt ja poliitikutelt endilt, et on vaja kompromisse, on vaja läbi rääkida. Kuid kus seda kompromissi otsida, kui kogu opositsioon näeb ainuvõimalusena Kaja Kallase tagasiastumist ja mitme seaduse tagasipööramist.

EKRE juht Martin Helme deklareeris, et valimised võitnud erakonnad ei saanud mandaati. "Nad ei saanud raha luba teha seda, mida nad teevad. Ja meie asi on seda tuletada rahvale meelde, tuletada nendele parteidele meelde ja sundida neid pidama kinni nendest raamidest, mille sees nad on. Kas unustame ära ja lähme edasi? Ei saa lihtsalt. Sest ongi kõik asjad katki tehtud," sõnas Helme.

EKRE lubab, et ei muuda oma stiili ja pole mingit põhjust neid mitte uskuda. Sest nad on võtnud joone, et enne järgmisi valimisi neile niikuinii midagi ei koida. Kuid kauaaegne poliitik Eiki Nestor tuletab meelde, et ka järgmisteks valimisteks peab kapitali koguma.

"Kui ka nende eesmärk on jõuda kunagi võimule, siis neil on ju hääli vaja. Mis tähendab seda, et nendest valijatest, kes neil täna olemas on, ei piisa, kuskilt peab neid tulema juurde. Aga kui sa neid sellise obstruktsiooni kaudu solvad, siis neid ju kuskilt juurde ei tule," lausus Nestor.

Kui seaduste juurde tagasi tulla, siis president saatis ühe neist ka tagasi, riigikogu samuti, see tähendab, et ei hakanud seda muutma. Ilmselt läheb nüüd asi riigikohtusse.

Kuidas siis aastat kokku võtta? Fakt on see, et tavapärane töö oli häiritud. 2022. aastal võttis riigikogu vastu 162 õigusakti, 2023. aastal 70. Ei usu, et vajadus seaduste muutmise vastu sel määral vähenes. Isamaa esimes Urmas Reinsalu ütles, et Eesti poliitika kvaliteet ei vastanud möödunud aastal ühiskonna vajadustele ega inimeste ootustele.

"Ma loodan, et poliitikutes ja riigi poliitilises juhtkonnas on küpsust möödunud aastast õppida. Ma arvan, et Eesti rahvas oli möödunud aastal tublim kui tema poliitiline juhtkond," ütles Reinsalu.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et möödunud aastat jäigi iseloomustama enneolematu obstruktsioon. "See ei olnud suunatud ühegi konkreetse eelnõu vastu, vaid tulenes sellest, et opositsioon lihtsalt ei tunnista valimiste tulemusi ja ei taha valitsusel lasta tööd teha. Obstruktsiooniga võitlemiseks on põhiseaduses ette nähtud ainult üks võimalus ja see on usaldusega sidumine. Ilma usaldusega sidumata valitsus tööd teha ei saaks. Neid tuleb kindlasti veel," ütles Kallas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: