Xi hakkas komparteid juhtima 2012. aastal. Pärast seda laiendas partei ametnike tegevuse uurimist. Uuritud on miljoneid ametnikke, mõned ametnikud kaovad ka avalikkuse vaateväljast. 

2023. aastal viis kompartei korruptsioonivastase kampaania läbi nii rahanduse, tervishoiu ka meelelahutuse sektoris. Välis- ja kaitseministrid jäid teadmata kadunuks. Hiina majandus kogeb samal ajal tormiiile, riigi juhtimine muutub aga aina autokraatlikumaks. 

Kriitikud leiavad, et Xi pole tegelikult Hiina korruptsiooni ohjeldanud, see vohab teisel kujul edasi. Kompartei ametnikud kasutavad endiselt isikliku kasu saamiseks hämaraid skeeme, bürokraatia lokkab endiselt. 

"Ametnikud teevad riigifirmadele üha rohkem teeneid, nad maandavad nii riske, kuna selline tegevus ei viita otseselt korruptsioonile," kirjutasid hiljutises uuringus Hiina eksperdid Zeren Li ja Songrui Liu. 

Korruptsioonivastasele kampaaniale ei näi lõppu tulemas. Xi ründab juba korruptsioonivastase võitlusega tegelevat agentuuri ning andnud ka märku, et ei plaanigi kurssi muuta. 

"Võitlus korruptsiooni vastu ei lõpe kunagi. See on alles pooleli, kuid mitte kunagi läbi," teatas hiljuti kompartei tähtis organ. 

"Xi leiutas uue poliitilise tööriista, igavese kampaania korruptsiooni vastu," ütles Johns Hopkinsi ülikooli politoloogia professor Yuen Ang. 

Ajaloolased leiavad, et sarnast taktikat kasutas varem ka Mao Zedong. Hiina endine diktaator aga keskendus pigem "klassivaenlaste" hävitamisele, Xi võttis ette kompartei liikmed. Siiski ka Mao ajal langesid kompartei juhid puhastuste ohvriteks. 

Kompartei allikad ütlesid ajalehele The Wall Street Journal, et Xi tegevus lämmatab poliitilise debati pidamist, madalama astme ametnikud ei julge enam iseseisvalt otsuseid vastu võtta. 

Xi isikukultust võrreldakse nüüd Mao omaga. Analüütikud eeldavad, et ka Xi tahab Hiinat juhtida elu lõpuni.