Eelmine ehk neljas eestirootslaste laulu- ja tantsupidu peeti Haapsalu piiskopilinnuses 2021. aastal.

2024. aasta peo kunstiline juht Sofia Joons Gylling ütles, et tuleval peol astuvad üles koorid, rahvatantsijad, rahvamuusikud ja suur hiiu kandle kollektiiv. Kava kannab nime "Kaugemalt ja lähemalt".

"Kavas on muusika, mis on tekkinud ja elus hoitud rannarootslaste seas ja "kaugemalt", see tähendab seda, et me võtame kavasse ka need laulud, tantsud ja muusika, mis on nendest maadest, millega eestirootslased olid ühenduses," rääkis Sofia Joons Gylling.

Peo tantsuosa lavastab Sille Kapper-Tiisler. Gylling ütles, et eestirootslaste laulu- ja tantsupidu on justkui kokkutulek. Osalejaid on ka Rootsist ja Soomest. Pidu tuleb kakskeelne - eesti ja rootsi keeles.

"Kõige tähtsam on ju see, et mitte kes on kes, vaid, et me loome üheskoos ühe kakskeelse peo, kuhu kõik huvilised on oodatud ja äärmiselt soojalt teretulnud," sõnas ta.

Eestirootslaste laulupidu taassündis 2013. aastal, kui peeti teine laulupidu. Esimene eestirootslaste laulupidu toimus aga juba aastal 1933.

"Suuresti oli esimese laulupeo mõtte taga helilooja Cyrillus Kreek, kes oma nooruspõlves õppis selgeks rootsi keele elades Vormsis. Tema võttis kätte ka omasüdameasjaks uurida eestirootslaste rahvalaule ja koraale ja neid üles kirjutada," rääkis Rannarootsi muuseumi juhataja Ülo Kalm.

Viies eestirootslaste laulu- ja tantsupidu peetakse Haapsalu piiskopilinnuses 2024. aasta 6. juulil.