X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Leedu välisministeerium ja president vaidlevad saadikute nimetamise üle

Leedu president Gitanas Nauseda.
Leedu president Gitanas Nauseda. Autor/allikas: LRT/E. BLAŽEVIC

Leedul pole alates septembrist oma saadikut Poolas olnud, sest president ja välisministeerium ei suuda kokku leppida saadiku kandidatuuris. Presidendi nõunikud soovivad lausa nimetamisprotsessi muutmist, välisministeerium nimetab selliseid ettepanekuid presidendi volituste ületamiseks.

Leedu välisministeeriumi sõnul vetostas president juba kaks saadikukandidaati järjest, mistõttu pole Vilniusel siiamaale oma esindajat Varssavis, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT.

Presidendi kantselei esindajad ütlevad omakorda, et riigipea tahaks näha kogu ametikohale kaalutud isikute nimekirja, mida pole varem presidendiga jagatud. Presidendi esimene nõunik Frederikas Jansonas läks veelgi kaugemale, pakkudes kogu saadikute ametisse nimetamise süsteemi muutmist.

Jansonase sõnul võiks saadikukohtade täitmiseks kuulutada välja avalikud konkursid, nagu tehakse Ülemkohtu kohtunike ametisse määramisel.

Samas Leedu valitsevasse konservatiivsesse Isamaaliitu (TS-LKD) kuuluv endine välisminister Audronius Ažubalis ütleb, et kohtunike ja saadikute määramise protsesse ei saa omavahel võrrelda, sest saadikute nimetamine on poliitiline protsess. Teiseks võib avaliku konkursi kasutamine Ažubalise sõnul tekitada julgeolekuriski.

"Protsessi avalikuks tegemine annab teiste riikide luureametitele ja poliitilistele jõududele võimaluse neile ebameeldivate kandidaatide eemaldamiseks, kompromiteerimiseks ning segaduse ja spekulatsioonide külvamiseks," ütles ta.

Kui Leedu presidendi kantselei otsustas mitte kommenteerida Jansonase sõnavõttu, siis välisministeeriumi pressiesindaja Paulina Levickyte süüdistas presidenti volituste ületamises.

Levickyte sõnul määrab president diplomaatilised saadikud ametisse põhiseaduse kohaselt valitsuse ettepanekul ning presidendi kantseleil pole mingit õigust saadikute valimise protseduuri kehtestamiseks.

"Seetõttu võivad sellised palved olla märgiks põhiseaduses sätestatud volituste ületamisest ning see võib rikkuda põhiseaduslikku võimude lahususe põhimõtet," ütles välisministeeriumi pressiesindaja.

Vilniuse Ülikooli professori Dovile Jakniūnaite sõnul peitub probleem mitte protseduuris või juriidilistes küsimustes, vaid presidendi ja valitsuse erimeelsustes välispoliitika osas. Professori sõnul algasid kahe põhiseadusliku organi vaidlused kohe pärast praeguse Leedu valitsuse ametisse astumist 2020. aasta lõpus.

Alanud aasta maikuus toimuvad Leedus presidendivalimised, millel ennustatakse võitu ametis olevale presidendile Gitanas Nausedale. Samas sügiseks planeeritud parlamendivalimistel ootab TS-LKD juhitud koalitsiooni samade küsitluste järgi kaotus, mis võib tähendada peaminister Ingrida Šimonyte ametiaja lõppu.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: LRT

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: