X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eksport püsib aasta lõikes suures miinuses

{{1704780720000 | amCalendar}}
Muuga sadam.
Muuga sadam. Autor/allikas: Jaan Kronberg/HHLA TK Estonia

Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes Eesti kaupade novembri eksport jooksevhindades 12 protsenti ja import 19 protsenti.

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti novembris kaupu 1,5 miljardi euro eest ja importis 1,7 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk novembris oli 200 miljonit eurot, mis on 198 miljonit vähem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et kaubavahetuse puudujääk oli novembris aastataguse ajaga võrreldes poole väiksem. "Suur kaubavahetuse puudujääk puudutas Euroopa Liidu liikmesriike. Liiduväliste riikidega oli kaubavahetus aga ülejäägis – nendesse riikidesse eksporditi novembris kaupa rohkem, kui neist imporditi," selgitas Leppmets.

2023. aasta novembris eksportis Eesti kaupadest enim elektriseadmeid (17 protsenti koguekspordist) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12 protsenti).

Enim ehk 141 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (sh elektrienergia) eksport Eestist. Järgnesid puidu ja puittoodete (puidugraanulite) ning mitmesuguste tööstustoodete (kokkupandavate puitehitiste) väljaveo vähenemine, vastavalt 35 miljoni ja 20 miljoni euro võrra. Suurenesid transpordivahendite ja elektriseadmete eksport, vastavalt 37 miljoni ja 21 miljoni euro võrra.

Novembris jäi Eesti päritolu kaupade osatähtsus aastataguse ajaga võrreldes samale tasemele ehk need moodustasid koguekspordist 65 protsenti.

Aastaga vähenes Eesti päritolu kaupade väljavedu sarnaselt koguekspordiga 12 protsenti.

Ekspordipartneritest oli Eesti jaoks novembris esimesel kohal Soome, kuhu lähetati 15 protsenti Eesti koguekspordist. Järgnesid Läti (12 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti). Soome eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (staatilisi muundureid), Lätti mineraalseid tooteid (elektrienergiat) ning Rootsi elektriseadmeid (kommunikatsiooniseadmeid).

2022. aasta novembriga võrreldes vähenes enim kaupade eksport Soome (59 miljoni euro võrra), Lätti (47 miljoni euro võrra) ning Hollandisse (39 miljoni euro võrra). Soome eksporditi mullusest vähem maagaasi, Lätti elektrienergiat ning Hollandisse põlevkivikütteõli.

Kaupadest importis Eesti novembris enim transpordivahendeid (13 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (kõik moodustasid 12 protsenti Eesti koguimpordist).

Kõige enam ehk 233 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete (gaasiõlide) import. Järgnesid 58 miljoni euroga elektriseadmete (telefoniosade), 40 miljoni euroga mehaaniliste masinate (kliimaseadmete) ning 40 miljoni euroga keemiatööstuse tooraine ja toodete (ravimite) sisseveo vähenemine.

Enim ehk 50 miljoni euro võrra kasvas transpordivahendite import Eestisse.

Analüütiku sõnul olid Eesti peamised impordipartnerid novembris Soome (15 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaa (12 protsenti) ja Leedu (12 protsenti).

Kõige enam vähenes novembris kaupade import Venemaalt (116 miljoni euro võrra), Soomest (84 miljoni euro võrra) ja Lätist (46 miljoni euro võrra).

"Venemaalt toodi vähem gaasiõlisid, Soomest elektrienergiat ja Lätist maagaasi. Kasvas kaupade import Tšehhist (13 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest enam transpordivahendeid, sealhulgas sõiduautosid," selgitas Leppmets.

Swedbanki peaökonomist: üha suurema mõjuga on ekspordihinna langus

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine küll aeglustus 12 protsendile (varem kahanes eksport üle 20 protsendi kuus), kuid seda soodustas aastatagune ekspordi kukkumine.

"Üha suurema mõjuga on ka ekspordihinna langus," märkis Mertsina.

Möödunud aasta esimese kümne kuuga vähenes Eestist kaupade eksport Euroopa Liidu riikide võrdluses enim.

"Õlitooted andsid möödunud aasta esimese 11 kuuga üle poole kogu Eesti päritolu kaupade vähenemisest," ütles Mertsina. "Kuigi mineraalsete õlide ekspordi vähenemist soodustas tugev hinnalangus, oli selle vähenemine suur ka püsivhindades ehk mahtudes."

Mertsina lisas, et kaupade eksport on kukkunud kogu maailmas ja välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks.

"Rootsi eksporti piirab lisaks kehvale majandusseisule selle nõrk valuuta. Lisaks nõrgemale välisnõudlusele tuleb Eesti eksportijatel tulla toime väliskaubanduses suureneva turukaitsega. Protektsionism on maailmas suurenenud ja tõenäoliselt selle kasv jätkub. Suurem turukaitse pidurdab aga maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti," ütles Mertsina.

Eesti tööstusettevõtted on nii eksporditellimuste kui ka lähikuude ekspordi väljavaate suhtes pessimistlikud. Tootmissisendite jätkuvalt tugev impordi langus näitab, et vähemalt lähiajal tootmismahtude ja ekspordi olulist paranemist oodata ei ole.

Swedbanki andmeil peab Eesti tööstusettevõtetest 82 protsenti nõrka nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks põhjuseks – see osakaal on teiste Balti riikidega, Rootsiga ja Soomega võrreldes oluliselt suurem.

Samuti halvenes eelmisel aastal tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta. See võib hakata aga pidurdama ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: