X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Möödunud aasta oli indeks-pensionifondide aasta

Kõrghooned
Kõrghooned Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Möödunud aasta läks Eestis tegutsevatele pensionifondidele pigem edukalt – pea kõik pensionifondid näitasid kasvu ja üldindeks kasvas 11,1 protsenti. Eriti edukalt läks passiivselt juhitud pensionifondidel, mis investeerivad indekseid jälgivatesse investeerimisfondidesse.

Edukaim pensionifond oli möödunud aastal Swedbanki pensionifond indeks, mis näitas 20,7-protsendilist tootlust. Järgnes samas suurusjärgus tootlustega Swedbanki 1990-1999 aastal sündinutele mõeldud indeks, Tuleva aktsiate indeks, SEB indeks, Luminori indeks.

Esimene mitteindeks oli SEB 18+ pensionifond, mis kasvatas investorile aastaga investeeringut 15,7 protsenti. Sarnaselt indeksfondidega, mis kasvasid suuresti aktsiahindade kiire kasvu tagajärjel, investeerib ka SEB 18+ suuresti aktsiatesse ja seetõttu näitas üle keskmise tootlust.

Indeksfondidest andis madalaima tootluse LHV indeks. LHV fondijuht Joel Kukemelk põhjendas oma aasta kokkuvõttes fondi möödunud aasta madalamat tootlust suurema hajutatusega, et vähendada indeksfondide mõnede aktsiate üleesindatuse tõttu suurenenud riske.

Aktiivselt juhitud fondidel läks möödunud aastal indeksitest selgelt halvemini. Pensionifondide keskmist tootlust lõid vaid neli – kaks Swedbanki elutsüklifondi ning SEB ja Luminori aktsiatesse investeerivad fondid. Kokku jäi keskmisele alla 16 fondi Eestis tegutsevast 26 fondist.

Peamiselt iseloomustas madalama tootlusega fonde konservatiivsem strateegia, milles oldi investeeritud võlakirjadesse. Kõige madalamat tootlust näitas vaid võlakirjadesse investeerivatesse fondidesse raha paigutav Tuleva võlakirjade pensionifond.

Vähemalt osaliselt on võlakirjadesse investeerivad pensionifondid ka kõrgemate intressikeskkondade tõttu saanud pihta võlakirjade väärtuste allahindamisest, mis on tootlust allapoole toonud.

Ainus fondidest, mis aasta lõikes reaalset langust näitas oli LHV roheinvesteeringute pensionifond, mis kukkus aastaga 5,6 protsenti. Fondijuht põhjendas langust fondi tootluse kõrge volatiilsusega ja ka ülemöödunud aasta 20-protsendilisest langusest tingituna inimeste sooviga fondist lahkuda.

Fondide tootlus

Lisaks indeksfondide heale tootlusele on need ka aastaga rohkelt uusi pensionikogujaid leidnud. Seda just pigem aktiivsemalt juhitud fondide arvelt.

Eesti suurimate investorite arvuga aktiivsete fondide – Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele, 1980-89 sündinutele ja LHV pensionifond L kaotasid aastaga kokku üle 20 000 koguja, samal ajal kui näiteks neli aastaga enim tootlust teinud indeksit on suurendanud oma investorite arvu ligi 25 000 inimese võrra.

Investorite arv

Mahu mõttes kasvas Eesti pensionifondidesse investeeritud varade maht möödunud aastal 24 protsendi võrra 4,95 miljardi euroni. Suurimad fondid olid aasta lõpu seisuga LHV L 875,1 miljoni euroga ja Swedbanki 1970-79 sündinutele mõeldud fond 849,8 miljoni euroga.

Aasta võrdluses on ka kasvanud pensioni investeerimiskontosid kasutavate inimeste arv, kuid nende hulk jääb jätkuvalt tagasihoidlikuks. Kõigist erinevate pensionifondidega liitunute arvust all protsendi.

Pensionifondide maht aasta lõpu seisuga

Seejuures on suurimad fondid jätkuvalt aktiivselt juhitud – LHV L-i puhul kulub igal aastal investoritel tasudeks 1,95 protsenti fondi mahust ja Swedbanki 1970-79 fondi puhul 0,77 protsenti mahust. Arvutuslikult aasta lõpu mahu pealt vastavalt näiteks LHV L-i puhul 17,1 miljonit ja Swedbanki 1970-79 puhul 6,5 miljonit eurot aastas,

Eesti pensionifondide tasud varieeruvad jätkuvalt üsna laialt. Swedbanki indeksfondide 0,31 protsendist aastas LHV L-i 1,95 protsendini aastas.

Kui näiteks möödunud aasta lõpu seisu fondi mahu pealt arvestada, siis Eesti suurima pensionifondi investoritel läks tasudeks 17,1 miljonit eurot. Sama loogikat kasutades oleks kõigi fondide tasud aasta lõpu seisu mahtu kasutades kokku 48,4 miljonit eurot. Seejuures 23,1 miljonit eurot läheks LHV fondide tasudeks,

Pensionifondide tasud

Kokku paigutasid Eesti inimesed investeerimisfondidesse 737,4 miljonit eurot. Kõige rohkem ehk 105,2 miljonit eurot sai sellest LHV L pensionifond ja 100,7 miljonit Swedbanki 1970-1979 sündinutele mõeldud fond.

On ka võimalik arvutada, milline on fondide jaotus sissetulekute mõttes ehk milline on fondide statistiline investoriprofiil. Näiteks joonistub välja, et pensioni investeerimiskontodele, kust tuleb ise investeerida, paigutavad raha keskmisest suurema sissetulekuga inimesed.

Samuti on näiteks Tuleva indeksfondi ja Luminori indeksfondi investeerijad pigem rikkamad. Skaala teises otsas on pensionifondid, mis on mõeldud noortele või vanadele pensioniinvestoritele kui ka näiteks Swedbanki indeksfond.

Pensionifondide sissemaksed 2023. aastal

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: