Tavapäraselt on Hiina jaoks viimase nelja aastakümne jooksul olnud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu toetamiseks võtmetähtsusega ülemere saadetised. Nüüd aga näitavad reedel avalikustatud ametlikud andmed, et riik on libisemas deflatsioonispiraali, mis võib ametnike plaanid majandusaktiivsust stimuleerida veelgi keerulisemaks muuta.

Samuti näitavat andmed geopoliitilist pööret, kuna Hiina ja USA kaubavahetus vähenes 2023. aastal esimest korda nelja aasta jooksul, samal ajal kui kaubavahetus Ukraina vastu peetava vallutussõja tõttu rahvusvaheliselt isoleeritud Venemaaga kasvas.

Eksport kasvas novembris esimest korda alates aprillist ja kuigi ka detsembris oli kasv aasta varasemaga võrreldes 2,3 protsenti, siis tuleb arvesse võtta, et see võrdlus on tehtud 2022. aastaga, mil koroonaviirusega seotud lauspiirangud end kõige enam tunda andsid.

Kokkuvõttes langes eksport 2023. aastal 4,6 protsenti, mis on esimene aastane langus alates 2016. aastast, vahendab Financial Times.

Aruanne näitas samuti, et import langes eelmisel aastal 5,5 protsenti.

Kokku eksportis Hiina eelmisel aastal kaupu 3,38 triljoni dollari väärtuses, import ulatus aga 2,55 triljonit dollarini. Kaubavahetus kõikide peamiste Hiina kaubanduspartneritega langes, näiteks USA puhul moodustas langus 13 protsenti võrreldes 2022. aastaga.

Ainus suurem riik, millega Hiina kaubavahetus kasvas, oli Venemaa. Hiina eksport Venemaale kasvas 47 protsenti, kokku kasvas Moskva ja Pekingi kaubavahetus aastaga 26 protsenti, vahendab Nikkei Asia.

Nõrk nõudlus välismaalt pärit kaupade järele kajastub andmetes, mis näitavad 0,3-protsendilist tarbijahinnaindeksi (CPI) langust eelmisel kuul, vahendab Bloomberg.

Hiina statistikaameti (NBS) andmetel oli kogu aasta inflatsioon keskmiselt 0,2 protsenti. Mullu juulis langes Hiina esimest korda pärast 2021. aastat deflatsiooni ja pärast järgmisel kuul toimunud lühikest taastumist on hinnad alates septembrist taas langenud.