X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Poola valitsus avalikustas EL-i fondide vabastamiseks vajaliku kohtureformi

Poola peaminister Donald Tusk.
Poola peaminister Donald Tusk. Autor/allikas: SCANPIX/NEWSPIX/ABACA

Poola justiitsiminister Adam Bodnar avalikustas kohtusüsteemi reformimise eelnõu, mille eesmärk on viia Poola kohtusüsteemi vastavusse Euroopa Komisjoni nõudmistega. Euroopa Komisjon seadis kohtureformi Euroopa Liidu fondidest Poolale mõeldud rahastuse vabastamise tingimusena.

Bodnar ütles reedel peetud pressikonverentsil, et Riikliku Kohtunõukogu (KRS) muutmine on vajalik Poola kohtute sõltumatuse taastamiseks. Kuigi eelnõu vastuvõtmine parlamendi mõlema koja poolt pole küsimärgi all, võib selle vetostada Poola president Andrzej Duda. Kuna presidendiveto ületamiseks on vaja 60 protsendi saadikute hääli ja koalitsioonil on Poola parlamendi alamkojas ainult 248 kohta 460-st, siis pole kohtureformi tulevik kuigi selge.

Kohtureformi näol on tegemist korraga Poola uue liberaalse peaministri Donald Tuski peamise valimiskampaania lubaduse kui Euroopa institutsioonide nõudmisega. Kohtute sõltumatust tagamata ei pääse Poola Euroopa Liidu fondide rahastusele ligi, mis on külmutatud juba mitu aastat järjest.

Poola kohtusüsteemi politiseerimise üle käivad vaidlused ulatuvad 2015. aastasse, kui valimisi võitis konservatiivne Õiguse ja Õigluse (PiS) partei, millesse kuulus enne presidendiks saamist ka Duda.

PiS viis ellu oma kohtureformi, mille käigus muudeti KRS-i liikmete ametisse nimetamise põhimõtet. KRS on oluline organ, mis vastutab kohtunike ametisse nimetamise eest. Kui varem määrasid KRS-i liikmeid ametisse kohtunikud ise ning seega uute kohtunike määramise eest vastutasid kaudselt kohtunikud ise, siis pärast PiS-i reformi määravad KRS-i liikmeid ametisse kõik kolm võimu haru ning seega on seadusandjatel ja valitsusel suur roll kohtunikke ametisse nimetava organi koosseisu määramisel.

Muudatuse tõttu suutis PiS mõjutada uute kohtunikke määramist, mis pälvis Euroopa Komisjoni hukkamõistu. 2021. aastal heitis Euroopa Kohtunõukogusid koondav katusorganisatsioon Poola KRS-i enda ridadest välja. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus langetas otsuse, mille järgi pole KRS parlamendist ja valitsusest sõltumatu institutsioon.

Poola uue tsentristliku valitsuse pakutud reformide järgi hakkaks KRS-i 25-liikmelise koosseisu üle otsustama uuesti kohtunikud ise.

"Loodan, et eelnõu saab presidendi heakskiidu ja president ei vetosta seda. Kuis see juhtub, siis me proovime uuesti, lisades eelnõusse mõned muudatused," ütles Bodnar.

Siiski on tõenäoline, et Duda vetostab eelnõu. President on juba sattunud uue valitsusega teravatesse vaidlustesse Poola riigieelarve ja võimu kuritarvitamises süüdi mõistetud kahele PiS-i parlamendisaadikule armuandmise üle.

Pinged tõusid reedel veelgi, kui Bodnar vallandas riigiprokuröri Dariusz Barski, kelle nimetas ametisse eelmine justiitsminister Zbigniew Ziobro.

Isegi kui Poola valitsusel õnnestub kohtureformi ellu viia, tekib küsimus, mida teha nende kohtunikega, kelle määras ametisse PiS-i ajal ümberkorraldatud KRS. Üle 2000 kohtuniku astus ametisse PiS-i kaheksa aasta pikkuse võimuperioodi jooksul, ning mõned väidavad, et nende kohtunike langetatud otsused pole õiguspärased.

Varssavi Ülikooli EL-i õiguse professori Piotr Bogdanowiczi sõnul võib Tuski valitsuse enda kohtureform minna mõnede arvates õigusriigi põhimõttega vastuollu.

"Kõige olulisem ja kõige keerulisem asjaolu on see, mida teha kohtunikega, kes said ametisse vigase protseduuri raames, ning nende langetatud kohtuotsustega. Kui me tahame tühistada nende kohtuotsused, siis tegemist oleks seadusandliku võimu väga tugeva sekkumisega kohtusüsteemi," ütles ta.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: