X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riik tahab ülevõtmistehingutelt rohkem makse koguma hakata

Evelyn Liivamägi Vikerraadio
Evelyn Liivamägi Vikerraadio "Reporteritunnis" Autor/allikas: Arp Müller/ERR

Maksuamet koos rahandusministeeriumiga on muutmas maksustamise juhendit, nii et ühinemis- ja ülevõtmistehingute puhul tuleks hakata varasemast rohkem tulumaksu maksma. Ettevõtjate hinnangul kahjustab plaanitav muudatus Eesti ärikeskkonda.

Muudetav maksujuhend puudutaks tehinguid, mida nimetatakse debt pushdown'iks. Kui investorid soovivad osta ettevõtte, siis loovad nad eraldi selle omandamiseks ärilise keha, mida kutsutakse inglise keeles special purpose vehicle'iks ehk SPV-ks.

Loodud SPV-sse laenatakse sisse raha, näiteks omanikelt, mille eest soovitud ettevõte omandatakse. Pärast omandamist ühendatakse ettevõte SPV-ga ja omandamiseks kulunud raha makstakse ühendettevõttest investoritele laenu tagasimaksetena koos intressidega.

Oluline on, et sellist skeemi kasutades ei teki investoritel maksukohustust ettevõtte ostmiseks kasutatud raha ostetud ettevõttest väljavõtmisel.

Nüüd plaanib maksuamet koostöös rahandusministeeriumiga süsteemi muuta ja levinud skeemi ära lõpetada.

Uue maksujuhendi kohaselt ei tohiks enam omandatud ettevõttest selliselt raha välja võtta, ütles ERR-ile rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler ja endine maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Uue maksujuhendi kohaselt oleks ka edaspidi täiesti korrektne asutada ettevõtete ostmiseks või ülevõtmiseks eraldi ettevõte ehk SPV. Samuti oleks täiesti lubatud ka sellele ettevõttele raha laenata, et selle eest tehing teha. Samas ei oleks Liivamägi sõnul enam korrektne ettevõttete ühendamine, seniks kuni laenatud raha ei ole tagastatud.

Ehk siis tuleviku vaates näeks maksuamet, et kui investoritel on huvi omandatud ettevõttest kapitali välja võtta, peaks omandatud ettevõte maksma dividende, tasuma dividendidelt tulumaksu ja alles selliselt välja võetud kapitaliga saaks SPV laene tasuda.

Kui SPV-sse võetud laen on tagasi makstud, oleks täiesti lubatud ka SPV ja omandatud ettevõtte ühendamine.

Kui palju võiks muudatusest eelarvesse lisatulu oodata, Liivamägi täpselt öelda ei osanud, kuid hindas suurusjärku 10 miljoni euro suuruseks aasta kohta.

"See ei ole see koht, mis katab ära kogu riigieelarve miinuse, mida me peame leidma," ütles Liivamägi.

Plaanitavad muudatused on arusaadavalt teinud murelikuks riskikapitalistid ja investorid. 10. jaanuaril saatsid Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon, finantssektori esindusorganisatsioon Finance Estonia ja pankade esindusorganisatsioon Eesti Pangaliit poliitikutele kirja, kus nad plaanitavat muudatust kritiseerisid.

Esindusorganisatsioonide hinnangul mõjutaks muudatus otsekohe negatiivselt Eesti investeerimiskeskkonda. Organisatsioonide hinnangul satuksid kohe löögi alla laenuvõimendusega tehtud väljaostuinvesteeringud ehk leveraged buyout'i tehingud.

"Eelkirjeldatud investeeringuid tehakse reeglina laenuraha abil, mistõttu võib praktikas teatud olukordades, näiteks välisriigi fondide puhul, olla debt pushdown'i struktuuri kasutamine krediidiasutuste jaoks möödapääsmatu lahendus tehingu finantseerimiseks," märgivad organisatsioonid pöördumises.

Samuti võiks organisatsioonide hinnangul aastas ära jääda investeeringuid 100–150 miljoni euro ulatuses.

Ettevõtlusorganisatsioonid ütlevad ka, et muudatus toob tõenäoliselt endaga kaasa hulgaliselt kohtuvaidlusi, mis veelgi halvendavad Eesti investeerimiskliimat.

Liivamägi ütles samas, et kuigi juhendit muudetakse, ei hakka maksuamet seda juba tehtud tehingute puhul rakendama.

Eesmärk on Liivamäe sõnul sättida suunda edaspidiseks, et neid tehinguid selliselt enam ei tehtaks.

"Tagasiulatuvalt midagi juhtuma ei hakka. Tulevikuvaates lihtsalt ärge rohkem ühendage asju, millelt ei ole tulumaksu ära maksnud," märkis Liivamägi.

See ei tähenda, et Liivamägi ütleks, nagu kõik agressiivsed maksuplaneerimise viisid on kuidagi lubatud, vaid seda, et varem majanduslikku sisu omanud tehingute puhul ei asu maksu- ja tolliamet kohe kammi turja lööma.

"Kes on teinud tehinguid puhtalt ärilistest eesmärkidest lähtuvalt ja selliselt, et äriühingu kohustused kaetakse tema enda tulude ja varade arvelt, nemad ei peaks muretsema. Aga need, kes on teinud tehinguid nii, et ühe äriühingu kohustused võiks saada kaetud teise äriühingu tulude ja varade arvelt, nemad võiksid muretseda," ütles Liivamägi.

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid väljendasid ka muret, kas nii ulatuslikud muutused peaksid juhtuma maksu- ja tolliameti juhendi muutmisel. Organisatsioonide hinnangul peaks selliseid muutusi tegema pärast laiemat arutelu valitsus ja riigikogu, mitte maksuhaldur.

Liivamägi sõnul on maksuametil täielik õigus seadust tõlgendada ja seda ka avalikult kommunikeerida.

"Kõiki reegleid, mis igas elujuhtumis võiksid esile tulla, ei saagi seadusesse kirjutada. Seaduses ongi paljudel juhtudel üldised põhimõtted ja siis maksuhaldur oma tõlgendusega ja kohtud oma tõlgendustega neid sisustavad," rääkis Liivamägi.

Kuigi maksu- ja tolliamet on juhendi muudatust juba pikalt välja töötanud, esimene versioon valmis juba suvel, pole ettevõtete esindusorganisatsioonid ja juhendi väljatöötajad veel kohtunud. Sisendit on võetud advokatuurilt ja maksunõustajatelt. Kava kohaselt toimub esimene kokkusaamine ettevõtjate esindusorganisatsioonidega teisipäeval.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: