Ühinemiste ja ülevõtmiste tehingute langus Eestis jätkus
Mergermarketi ja Raidla Ellexi andmetel jätkus 2023. aastal Eestis ühinemis- ja ülevõtmistehingute langus. Kokku langes tehingute arv aastaga 28 protsenti 137 tehingule. Tehingute langus toimus teist aastat.
Kuigi tehingute arvu langes teist aastat ja 2021. aastal tehti Eestis lausa ligi 250 tehingut, ei pea Ellex Raidla seda oma tehingute ülevaates liialt problemaatiliseks. Nimelt 2021 ja 2022 oli tehingute mõttes pigem üsna head aastad.
Ühinemisi ja ülevõtmisi nõustava Ellex Raidla edastatavate andmete kohaselt toimus möödunud aastal 61 riskikapitali valdkonna tehingut, neli suurt kinnisvaratehingut, üheksa emissiiooni ja 63 traditsioonilist ühinemise ja ülevõtmise tehingut.
Ellex Raidla partner Sven Papp ütles ülevaates, et Eesti tehinguaktiivsuse langus jäi maailma tehinguaktiivsuse langusele isegi alla. Ka suuremate tehingute langus oli pigem väiksem.
Möödunud aastal teatati Eestis 43 tehingust, mis ületasid viie miljoni euro piiri, aasta varem oli neid 59. Rahalises mahus vastavalt möödunud aastal 456 miljonit eurot ja 2022. aastal 1,4 miljardit eurot.
Baltikumis oli 2023. aasta suurim tehing Infortari ja Eesti Gaasi poolt Läti gaasivõrkude omaniku Gaso ostmine. Järgnesid mahult Skeletoni ja Elcogeni kapitali kaasamised.
Advokaadibüroo toob veel märgiliste tehingutena välja Tallinna Soojuse ja Utilitase ühinemise, Milremi müügi Edgele, AS Toode müügi Kingspanile, poole Dunker AS-i müügi Hawescole ja Baltic Workboats ja Suomen Työvene ühinemise. Lisaks ka Infortari aktsiate Tallinna börsile toomine.
Lähimast poolaastast ootab Ellex Raidla senise tehinguaktiivsuse säilimist, mida mõneti mõjutab rahale tekkinud hind, kuid samas siiski fondide jätkuv võimekus investeeringuid teha.
Ellex Raidla partner ja tehingute valdkonna juht Risto Vahimets prognoosib, et uuel aastal võiks rohkem tehinguid näha langusest vähem pihta saavates sektorites, nagu kaitsetööstus, energiatootmine, farmaatsia ja meditsiin ning meelelahutus. Samuti muutub huvitavamaks uues intressikeskkonnas ka kinnisvarasektor, märkis Vahimets.
Ühe muutusena on Pappi sõnul tehingumaailmas hakanud tehingute läbiviimiseks tehtav eeltöö maht kasvama.
"Üheks põhjuseks on kindlasti oluliselt keerukam majanduskeskkond, mis ühelt poolt on teinud võimalikuks nii mõnegi tehingu tegemise, mida headel aegadel vast ei olekski tehtud, aga samas on ettevõtjad ka oluliselt hoolsamad ja põhjalikumad kokkulepete sõlmimisel," märkis Papp.
Teine põhjus on tema sõnul rahale tekkinud hind, mis on muutnud tehingute tegijad ettevaatlikumaks ning kolmas karmistunud regulatiivne keskkond.
"Eraldi suur ja arenev teema on ka ESG (keskkonnaalasate, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seonduv). Kui varasemalt oli ESG paljuski formaalsus, ehk nii öelda box ticking exercise, siis nüüd on see vägagi reaalne ja nõuab üha kasvavat tähelepanu nii tehingute ettevalmistamise faasis kui ka ettevõtete igapäevase tegevuse kujundamisel pärast omandamist," märkis Papp.
Kokkuvõtvalt hindas Papp, et kuigi tehinguaktiivsus on nii maailmas kui ka Eestis vähenenud, siis maailmas ja ka Eestis on jätkuvalt suur hulk vaba raha, mis otsib rakendust.
"Tehingud ei kao kuhugi, tehinguid tehakse nii headel kui kehvadel aegadel, ainult et tehingu tingimused on erinevatel aegadel erinevad," märkis Papp.
Toimetaja: Huko Aaspõllu