Kalm rääkis, et huthid on Jeemenis tegutsev mässuliste rühmitus, mis on novembri keskpaigast alates lasknud Punasele merele tiibrakette ja võtnud kaubalaevu pantvangi.

Eelmisel nädalal andis brittide ja USA juhitud koalitsioon löögid Jeemenis asuvatele huthide relvaladude, rakettide väljalaskmise asukohtade ja radarite pihta. "Huthid lubasid, et pommitavad edasi. Ka täna anti USA kaubalaeva pihta tiibraketiga löök, aga õnneks mitte nii tõsiselt, laev saab oma teed jätkata," sõnas Kalm.

Kalm rääkis, et huthisid rahastab ja annab neile ka relvi peamiselt Iraan. "Nad on osa n-ö Iraani vastupanuteljest, mille moodustavad Hamas, huthid, Iraan ise, Hezbollah Liibanonis ja mõned üksikud rühmitused ka Iraagis ja Süürias," ütles Kalm.

USA ja brittide koalitsiooni sekkumine on Kalmu sõnul rahvusvahelise kaubanduse perspektiivist oluline.

"Suur osa kaubandust, mis toimub Aasia ja Euroopa vahel ning Aasia ja ja Põhja-Ameerika vahel, läheb läbi Punase mere, mistõttu riskid seal kaubalaevadele muudavad selle keerulisemaks. Mitmed firmad on hakanud seilama nüüd mitte läbi Punase mere, vaid Lõuna-Aafrika tipu kaudu, mis teeb selle kuskil 4000 meremiili pikemaks, kütust läheb rohkem. Ja umbes 10 päeva läheb rohkem aega, et laev saaks liikuda. Mõjud kaubandusele on juba tunda, Tesla ja Volvo on osalt peatanud oma tehaste tööd Euroopas, sest õiged varuosad ei jõua tähtaegadeks kohale jne. See võib tekitada kaubanduses ahelreaktsiooni, kus asjad ei saa õigeks ajaks valmis, tekivad tarneraskused jne," lausus Kalm.

"Huthid ütlevad, et nemad ründavad kättemaksuks neid laevasid, mis viivad kaupa Iisraeli. Samas on näha, et need laevad, mida nad ründavad, ei ole alati Iisraeliga seotud, vaid on lihtsalt kaubalaevad," sõnas ta.

Kalmu sõnul on olemas oht, et teised Iraani ja selle vastupanutelje riigid ründavad näiteks USA baasi Iraagis või kuskil mujal. "Siis võib see asi kulutulena levida, riskid on olemas," lisas Kalm.