Tartu linnapea Urmas Klaas rääkis ERR-ile, et Tartu-Helsingi lennupiletite hinda linnavalitsus ei reguleeri, vaid lennupileti hinna määrab lennufirma ise.

"Oluline on tähele panna ka seda: üks hind on Tartust Helsingisse või Helsingist Tartusse lendamisel, aga teine hind on Tartust läbi Helsingi kuhugi järgmisesse sihtkohta lendamine."

Klaasi sõnul on Tartu ja Lõuna-Eesti inimesed väga oodanud rahvusvahelise lennuühenduse taastamist.

"Sotsiaalmajanduslik uuring, mille linn tellis ja mida Euroopa komisjon nõudis, näitab, et selle lennu sotsiaalmajanduslik mõju Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnale on 8,5 miljonit eurot aastas."

Lennundusekspert Sven Kukemelk rääkis, et lennupileti hind koosneb mitmest komponendist: väljuva lennujaama maksudest, lennufirma poolsest kütuse lisatasust ja lennupileti hinnast. Kukemelk sõnas, et Finnair on Tartut hinnastanud täpselt samamoodi nagu kõiki teisi sarnase pikkuse ja iseloomuga lennuliine.

"Kui vaatame näiteks Helsingi-Riia, Helsingi-Stockholm või Helsingi-Tallinn, siis suurusjärgud jäävad väga lähedale sinna samasse auku," ütles ta.

Kukemelk märkis, et enamus reisijatest peavad autoga tulema Tallinna Lennujaama. Kui hind on sarnane või sama, siis see annab eelise Tartust alustamiseks.

"Tartust reisijad istuvad oma auto peale, sest Tallinnast väljuvad enamus lendudest kella kolme, viie, seitsme ja kümne vahel hommikul. Ükski rong ega buss ei jõua selleks ajaks kohale, et hommikul välja lennata."

Kukemelki sõnul on Tartu piirkonnal potentsiaali, sest lähipiirkonnas elab 400 000 inimest ning Soomes on sarnase suurusega piirkondades nagu Vaasa ja Turu sedasorti lennud ja liinid ennast tõestanud.

"Ma saan aru, et inimestes on suur skeptitsism, et Tartust on lendamine varem lõppenud. Ma näen seda potentsiaali ja see võiks olla katalüsaator Tartu ekspordisektorile ja selle käimatõmbamiseks," sõnas Sven Kukemelk.