Koalitsioon on kokku leppinud, et 30. jaanuaril istutakse laua taha ja räägitakse mitte ainult riigi eelarvestrateegiast, vaid kogupildist, kuidas koalitsioon üldse edasi läheb, lausus Tsahkna.

Tsahkna sõnul ei saa kohtumine olema paaritunnine, vaid korralik arutelu selle üle, kuidas võimuliiduna jätkatakse. Samal kohtumisel paneb Eesti 200 lauale ka majanduse elavdamise erinevad meetmed, lisas ta. Samuti tuleb laiem arutelu energeetikast, sest valitsusliit pole siiani kokku leppinud energiamajanduse kava; eraldi peab rääkima ka tuumaenergiast, märkis Tsahkna.

Majanduse elavdamise programmi kohta märkis Tsahkna, et Eesti peab tegema majanduspöörde, mis algab haridusest, kvaliteetse tööjõu ja kapitali kättesaadavusest ja energia sisendhindadest tööstusele. Eraldi peaks juttu tulema ka maavarade kasutamine, mida on uuritud viimased 10 aastat.

Tsahkna lisas samas, et valitsus ei ole see, kes suudaks majanduse üleöö käima tõmmata. "Küll saame kujundada keskkonda," lausus ta.

Tsahkna sõnul pole valitsuses jõujooned muutunud vaatamata sellele, et sotsiaaldemokraadid on oma ridu jõudsalt täiendanud ning koalitsioonina jätkatakse tema hinnangul ka järgmised 3,5 aastat ehk järgmiste valimisteni.

"Sellel valitsusel on päris palju tööd teha ja et oleme valmis uuendama (koalitsiooni)kokkuleppeid vastavalt majanduspoliitilisele olukorrale, siis usun, et see valitsus püsib," lausus Tsahkna.

Eesti 200 enda kehva toetust reitingutes Tsahkna probleemiks ei pidanud, öeldes, et oluline on toetus enne järgmisi riigikogu valimisi.

"Mind ei tee murelikuks reiting, aga ma ei saa ka öelda, et ma oleksin õnnelik. Lihtsalt selle reitinguga pole praegu midagi teha," ütles ta.

Tsahkna viitas taas rahandusministri Mart Võrklaeva (Reformierakond) mullu novembris väljaöeldule, et majanduslanguse tingimustes tuleks 400 miljoni euro ulatuses 2025. aastaks plaanitud veel sisustamata maksutõuse ära jätta ja selle asemel rohkem laenu võtta, mida nii Tsahkna kui ka sotside esimees Lauri Läänemets tõlgendasid riigi eelarvestrateegia ja maksudebati sisulise avamisena.

Võimaliku riigikaitsemaksu kohta märkis Tsahkna, et olukorras, kus suur osa maksutõusudest saadavast rahast läheb nagunii riigikaitsesse, ei oleks uuel sihtotstarbelisel maksul praegu erilist mõtet.