X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus hakkab õpetajate palka arutama pärastlõunal kabinetis

{{1705574460000 | amCalendar}}

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles ERR-ile, et valitsus hakkab õpetajate palgatõusuks lisaraha leidmist arutama neljapäeva pärastlõunal kabinetiistungil. Eesti 200 ja SDE esimeeste hinnangul on võimalik riigieelarvest see raha leida, samas kui Reformierakond on seisukohal, et raha tuleks leida HTM-i eelarvest sisemiste vangerduste arvelt.

Keskpäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil osalenud Eesti 200 juht ja välisminister Margus Tsahkna avaldas arvamust, et valitsus siiski suudab kokku leppida, kust leida õpetajate palgatõusuks vajalik 10 miljonit eurot. See võimaldaks 22. jaanuaril algama pidava õpetajate streigi veel ära jätta.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas aga ütles, et raha ei saa tulla teiste ministeeriumite arvelt ehk raha tuleks leida haridus- ja teadusministeeriumi eelarve seest.

"Eesti on olnud väga hoitud ja säästetud ühiskondlikest konfliktidest, ka tööturu konfliktidest, oleme väikese rahvana lahendanud erimeelsused kokku leppides mitte streikides. Sellel on oluline osa meie ajalool kogemusel. Ma ei sea kahtluse alla õpetajate streigiõigust, see on täiesti legaalne vahend nende tööriistakastis, kuid streikides tuleb järgida kollektiivse töötüli lahendamise seadust," rääkis Kallas.

Kallas lisas, et ka tema ei ole õpetajate palgatõusu vastu, vaid toetab seda nagu kõik teised. "Aga minult ei nõuta ainult, et oleksin streigi poolt, vaid ka seda 50 miljonit eurot aastas, mida meil ei ole. Meil on 400-miljoniline auk eelarves ja oleks vastutustundetu võtta peale uusi kulusid, millel katet ei ole," sõnas Kallas.

"Haridusministeeriumil on kõige suurem eelarve - üle 1,5 miljardi euro aastas. Kui on küsimus 10 miljonis euros, siis seal on kohti, kust see leida. Aga mulle ei meeldi, et kõik teised peaksid justkui neid pingutusi tegema. Ja mulle ei meeldi, et valitsus justkui toimib põhimõttel, et kui on populaarne otsus vaja vastu võtta, siis sellel on 12 ema-isa, aga kui on ebapopulaarne otsus, siis sellel on üks vanem – kuri peaminister ja tema käsilane (rahandusminister – toim.). Me pole keegi andnud lubadust olla kõige populaarsem minister," rääkis Kallas.

Siseminister ja SDE esimees Lauri Läänemets sõnas, et läbirääkimised õpetajate 2024. aasta palkade osas peavad valitsuses jätkuma ja raha on võimalik leida ka mujalt kui haridusministeeriumi eelarvest.

"Selles osas on meil väga erinevad arvamused. Kui räägime populaarsusest, siis sotsiaaldemokraadid ei räägi õpetajate palgatõusust sellepärast, et olla populaarsed. Kuna maksutõusud Eesti rahvale ei meeldi, siis rahandusminister ja teda toetav peaminister on teinud otsuse, et makstõuse rohkem ei tule – see on populaarsuse nimel tehtud otsus. Ma ei taha teha populaarsuse süüdistust meile, kui need näited on hoopis teises kohas," rääkis Läänemets. "Minu meelest tehakse praegu õpetajale liiga ja me valitsuses kindlasti enne ei jäta, kui see küsimus on lahendatud," sõnas ta.

114 miljonit on eelarves kasutamata?

Läänemetsa sõnul konsulteeris ta kolmapäeva õhtul rahandusminister Mart Võrklaevaga, kas on olemas 10 miljonit riigieelarves. Vestlusest selgus, et Eesti Energia rajab ise oma vahenditest gaasijaama, mille maksumuse katteks tulnuks teha riigil sissemakse aktsiakapitali 114 miljonit eurot. Läänemetsa sõnul saaks nüüd sellest 114 miljonist 10 miljonit õpetajate palgatõusuks kasutada.

"114 miljonit eurot on praegu riigikogu poolt otsustamata raha, mis sellega teha. Raha on olemas. Selle raha võrra peaks me riigieelarvesse vähem laenu võtma, aga teine võimalus on meil see, et meil on kate 10 aastaks selle 10 miljoni eurose palgatõusu tegemiseks. Me oleme sammu edasi astunud, kui rääkida õpetajate palgatõusu katteallikatest, me ei pea rääkima reservist või mõnest muust katteallikast," rääkis Läänemets.

Edasi läks valitsuse pressikonverentsil sõnavahetuseks Läänemetsa, Võrklaeva ja Kallase vahel, kus Võrklaev ja Kallas jäid Läänemetsaga eriarvamusele, kas ja mida sel teemal eelnevalt räägiti ja mida peaks enne kabinetiistungit ajakirjandusele rääkima.

"Siia vahele ütlen, et vaadake, kui läbipaistev on Eesti riigi valitsemine! Meil ei ole veel valitsuses seda vaidlust olnud. Teie (ajakirjanikud - toim.) kuulete sellest enne, kui kuulevad sellest teised ministrid," sõnas Kallas.

"Läbipaistvus on väga hea asi," sõnas Läänemets Kallase kriitika peale.

Võrklaev ütles, et "mõistab demagoogiavõlu" Läänemetsa väites, aga õpetajate palgatõusuks seda raha kasutada ei saa.

"See on tõesti eelarvetehniline küsimus, kolmapäeval me, Lauri, sellest ei rääkinud, et panna see raha õpetajate palkadesse. /---/ Seda raha kuskil hunnikus ja arvel ei seisa, see oleks olnud raha, mis oleks tulnud laenuna võtta ja mis suurendab jälle meie laenukoormust. Sellist raha olemas ei ole ja seda kenasti õpetajate palkadeks kasutada ei saa. Ma mõistan seda demagoogiavõlu siin, aga sisuliselt see meid kahjuks edasi kuidagi ei aita," sõnas Võrklaev.

Eesti Haridustöötajate liit (EHL) soovis esialgu alampalga tõstmist 1950 euro peale, mis oleks tähendanud riigieelarvele lisakulu 46 miljonit eurot. Kompromissettepanek, mille EHL esitas, oli 1835 eurot, mis tähendaks lisakulu 10 miljonit. Kompromissettepanekus seisab ka nõue alustada kohe kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamise järgmise kolme aasta osas.

EHL on välja kuulutanud üldhariduskoolide õpetajate tähtajatu streigi 22. jaanuarist ning alusharidus-, kutseharidus- ja huviharidusasutuste töötajate kuni kolmepäevase toetusstreigi alates 24. jaanuarist.

Toimetaja: Urmet Kook, Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: