X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 695. päev: FT hinnangul veedab Ukraina 2024. aasta strateegilises kaitses

{{1705635780000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelased
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/Smoliyenko Dmytro/Ukrinform/ABACA

Financial Times: Ukraina veedab 2024. aasta strateegilises kaitses. Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkavad Bahmuti lähistel pealetungi ja liikusid veidi edasi. Ukraina välisministri sõnul saab Venemaa külmutatud varasid kasutada relvade ostmiseks, relvatehaste ehitamiseks Ukrainasse ja hävitatud taristu taastamiseks.

Oluline 19. jaanuaril kell 21.02:

- Venemaa alustas droonirünnakut Ukrainale;

- Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga ühe raketi-, 16 õhurünnakut;

- Financial Times: Ukraina veedab 2024. aasta strateegilises kaitses;

- Pensionärist Vene lendur mõisteti vangi riigireetmise süüdistuse alusel;

- Ukraina: Lääs peab lõpetama Venemaale relvakomponentide müügi;

- Kiiev: Dnepri vasakkaldal toimuvad vaenlase "mõttetud tormijooksud";

- ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi;

- Venemaa ründas Ukrainat esimest korda haruldase laevavastase raketiga;

- Kuleba sõnul saab Venemaa külmutatud varasid kasutada relvade ostmiseks, relvatehaste ehitamiseks Ukrainasse ja hävitatud taristu taastamiseks

Venemaa alustas droonirünnakut Ukrainale

Venemaa alustas reede õhtul droonirünnakut Ukrainale, teatasid Ukraina võimud.

Kell 20.29 hoiatas Ukraina õhuvägi Telegramis, et Ukraina õhuruumis on täheldatud Vene ründedroonid.

"Tähelepanu! Hersoni ja Mõkolajivi oblastis on vaenlase ründedroonide oht! Õhuhäire käivitumise korral suunduge varjunditesse," seisis teates.

Ukraina: Vene vägi korraldas ööpäevaga ühe raketi-, 16 õhurünnakut

Vene vägi korraldas ööpäevaga ühe raketi- ja 16 õhurünnakut, teatas Ukraina peastaap reede õhtul.

Vaenlane tulistas ka 43 korda mitmikraketiheitjatest, lisati teates.

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli üle 100 asustatud punkti Tšernihhivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Mõkolajivi ja Hersoni oblastis.

Financial Times: Ukraina veedab 2024. aasta strateegilises kaitses

Ukraina on kaotanud lootuse kiireks võiduks sõjas Venemaaga ja valmistub nüüd pikaks sõjaks, 2024. aasta saab olema Ukraina strateegilise kaitse aasta ilma märkimisväärsete pealetungikatseteta, vahendas portaal Unian Financial Timesi.

"Seda tõdeti Kiievis, kus president Volodõmõr Zelenski ütles detsembri alguses, et on saabunud "uus järk". Pärast seda, kui tema väel ei õnnestunud vallutada plaani kohaselt lõunas tagasi suurt ala, andis ta sõjaväele korralduse rajada piki tuhandekilomeetrise rindejoone tähtsamaid segmente uued kindlustused, andes märku üleminekust ründepositsioonilt kaitsepositsioonile," kirjutas ajaleht.

Väljaanne tsiteerib üht nimetuks jäävat lääne ametnikku, kes selgitas "aktiivse kaitse" strateegiat: hoitakse kaitseliine ja otsitakse vaenlase nõrku kohti, andes kaug-õhulööke. Teoreetiliselt peaks see Ukrainal võimaldama tänavu "jõudu koguda", et  alustada 2025. aastal suure tõenäosusega uuesti vastupealetungi.

Ukraina saatuse määrab aga ka mure lääne sõjalise abiga ja üldiselt lääne valmisolekuga toetada Ukrainat tema võitluses, märgib väljaanne.

Samas on just Venemaa kolm kuud ulatuslikult peale tunginud, püüdes piirata ümber Avdijivkat, laiemalt püüab Venemaa vallutada kogu Donetski oblasti. 2023. aasta detsembris suutsid venelased vallutada lõpuks rusuvälja, kus kunagi asus Marjinka linn.

"See Vene pealetung on sundinud Ukraina sügavamasse kaitsesse – seda strateegiat toetavad Kiievi tugevaimad liitlased," kirjutab FT.

Eesti kaitseministeerium avaldas detsembris ettekande, milles öeldakse, et Ukraina peaks minema üle "strateegilisele kaitsele", andmaks endale ja oma liitlastele aega tööstusbaasi ülesehitamiseks ja reservide ettevalmistamiseks, et jätkata pealetungi 2025. aastal.

USA nõuab samuti konservatiivsemat lähenemist. Maapealsete pealetungide asemel keskendutakse lähikuudel praeguse ala hoidmisele, positsioonide tugevdamisele ning varude ja väe suurendamisele.

Pensionärist Vene lendur mõisteti vangi riigireetmise süüdistuse alusel

Vene kohus mõistis reedel riigireetmise eest kaheksaks aastaks vangi 61-aastase pensionile läinud lenduri, kes väidetavalt kavatsenud ühineda Ukraina relvajõududega.

Odessas sündinud Igor Pokussin valas 2022. aasta märtsis oma Siberis asuvas kodulinnas Vene sõjaväge toetava plakati värviga üle ja kirjutas kohaliku muuseumi seinale "Au Ukrainale".

Kui ta oli nende kuritegude eest kuue kuu pikkuse tingimisi karistuse ära istunud, esitati talle Ukrainas elavate sugulastega peetud telefonivestluste põhjal süüdistus riigireetmises, ütlesid inimõigusorganisatsioonid.

Süüdistajad väidavad, et Pokussin, kellel kohaliku meedia andmetel on tervis vilets, kavatses minna Ukrainasse Vene vägede vastu võitlema.

"Pokussinil ei õnnestunud oma kavatsusi teoks teha," ütles Hakassia piirkonna kohus ning mõistis mehe riigireetmise eest kaheksaks aastaks ja üheks kuuks vangi.

Pokussin tunnistas, et on sõja vastu, kuid eitas kavatsust kellegi poolel võidelda, ütles inimõigusühendus Pervõi Otdel.

Ukraina: Lääs peab lõpetama Venemaale relvakomponentide müügi

Ukraina ütles reedel, et Lääs peab Venemaa relvatoodangu vähendamise tõsiselt ette võtma ning lõpetama vajalike komponentide tarnimise.

Lääneriigid on kehtestanud sanktsioonid suurele osale Vene relvatööstusest ning keelanud ära relvade ja relvaosade ekspordi, mis aitab Moskvat sõjas Ukraina vastu. 

Ukraina sõnul ei ole see takistanud Venemaad saamast kätte Lääne firmade toodetavaid olulisi relvakomponente.

"Lääs peab hakkama tõsiselt Venemaa relvatootmisvõimekust kägistama. Mõnedel andmetel tuleb 95 protsenti Ukrainas hävitatud Vene relvade välismaal toodetud hädavajalikest komponentidest lääneriikidest," ütles välisminister Dmõtro Kuleba sotsiaalmeedias.

Kuleba lisas, et erafirmad ekspordivad Venemaale tsiviil- ja niinimetatud topeltkasutusega kaupu, mis sisaldavad relvades kasutatavaid varuosi.

Konkreetseid tõendeid ta ei esitanud, kuid ukrainlased võtavad regulaarselt osadeks lahti nende territooriumile kukkunud rakette ja droone, et koostisosi analüüsida.

Venemaa tulistab iga nädal Ukrainasse kümneid kõrgtehnoloogilisi rakette ja droone. Droonidega on Venemaad varustanud Iraan ning Lääne luureteenistuste andmetel saadab Põhja-Korea suurtükimürske ja rakette.

Venemaa on ka laiendanud tuntavalt kodumaist relvatootmist, mistõttu on Kiiev viimasel ajal hakanud tungivamalt nõudma Läänelt tagamist, et tema kaubad ei jõua Vene relvatehastesse.

"Ukrainlased vajavad vähem abi ja kaotavad vähem elusid, kui kõigile neile tumedatele skeemidele ja sanktsioonidest mööda hiilimise aukudele jälile jõutaks ja need täielikult suletaks," ütles Kuleba.

President Volodõmõr Zelenski pani nädala algul Šveitsis Davosi majandusfoorumil lääneriikidele südamele tagada sanktsioonide sajaprotsendine toimimine.

Kiiev: Dnepri vasakkaldal toimuvad vaenlase "mõttetud tormijooksud"

Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjuk rääkis olukorrast lõunas, kus Hersoni oblastis Dnepri vasakkaldal toimuvad vaenlase "mõttetud tormijooksud", üldine olukord merel on aga tormine, kirjutab portaal Unian.

Küsimusele Ukraina jaoks küllalt rahuliku öö põhjuste kohta vastas ta: "Ilmselt terve põhjuste kompleks. Sest ilm tõesti muutub, muutub üsna kiiresti. Ja sellistele lahingutingimustele ei saa alati kohaneda ning tehnoloogia kasutamine peab selliseid muutusi ette nägema. Sealhulgas on praegu kõige pakilisem tegevus õhus, droonirünnakud ja drooniluure. See on viimase 24 tunni jooksul teinud läbi olulisi muudatusi, sest mõnes piirkonnas oli selliseid relvi tõesti võimatu kasutada," märkis Humenjuk.

Pressisekretär märkis, et kui kolmapäeva iseloomustas vaenlase droonide äärmmiselt elav tegevus õhus, siis neljapäev möödus palju rahulikumalt.

"Isegi suurtükirünnakute arv vähenes. Kui varem räägiti umbes sajast ja rohkemast, siis Hersoni ja Mõkolaivi oblastis ei küündinud see päev seitsmekümneninigi," rääkis ta.

Humenjuk lisas, et vaenlane annab endiselt märku oma kohalolekust nii Kinburni säärelt kui ka pahemkaldalt, püüdes survestada inimesi suurtükitulega.

Pressisekretär märkis ka, et Hersoni oblastis Dnepri pahemkaldal jätkab Vene vägi "mõttetuid tormijookse", millel ei ole ei edu ega edasiliikumist, kuid vaenlane kaotab isikkoosseisu ja varustust ning naaseb oma positsioonidele.

"Jätkame oma positsioonide hoidmist ja tegutseme selle nimel, et (Hersoni oblastis Dnepri pahemkaldal asuv sillapea – Unian) laieneks," ütles ta.

Humenjuk sõnul on Vene väe koondumine vasakkaldal äärmiselt suur – üle 70 000 mehe.

"Samas saavad nad väljal manööverdada, sest nende taga on suur Ukraina mandriosa, mille nad okupeerisid," märkis pressisekretär.

Ta lisas, et sinna on koondatud mitusada ühikut tehnikat, mis tähendab, et "neil on võimalus seda jaokaupa lahingujoonele toimetada."

"Seda nad teevadki. Sest oleme kõik senise, mida nad kasutasid, juba hävitanud ja seal on juba selline vaenlase tehnika kalmistuvöönd, et nad ei julge enam isegi edasi liikuda," ütles Humenjuk.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkavad Bahmuti lähistel pealetungi ja liikusid veidi edasi.

17. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed tungisid edasi Bohdanivka suunas, asula paikneb Bahmuti põhjatiival. Ukraina maavägede pressiesindaja teatas, et Venemaa jätkab piirkonnas asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Vene ja Ukraina allikad teatasid, et lahingud käivad veel Khromove ja Ivanivkse lähedal. 

Vene allikad väitsid, et Vene väed vallutasid Vesele, mis jääb Bahmutist kirdesse. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal piirkonnas edasi liikuda. Mõned Vene blogijad väitsid samuti, et lahingud Vesele pärast veel käivad. 

Vene väed üritavad endiselt ümber piirata Avdijivka linna, kandes samas suuri kaotusi. 17. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Nevelske (Avdijivkast edelas) suunal.

Vene ja Ukraina allikad teatasid, et lahingud käivad veel Stepove, Novokalõnove ja Avdijivka koksitehase lähistel, vahendas ISW.  

Kiiev: Dnepri vasakkaldal toimuvad vaenlase "mõttetud tormijooksud"

Ukraina Lõuna väejuhatuse pressiesindaja Natalja Humenjuk rääkis olukorrast lõunas, kus Hersoni oblastis Dnepri vasakkaldal toimuvad vaenlase "mõttetud tormijooksud".

Pressisekretär märkis, et kui kolmapäeva iseloomustas vaenlase droonide äärmmiselt elav tegevus õhus, siis neljapäev möödus palju rahulikumalt.

"Isegi suurtükirünnakute arv vähenes. Kui varem räägiti umbes sajast ja rohkemast, siis Hersoni ja Mõkolaivi oblastis ei küündinud see päev seitsmekümneninigi," rääkis ta.

Humenjuk lisas, et vaenlane annab endiselt märku oma kohalolekust nii Kinburni säärelt kui ka pahemkaldalt, püüdes survestada inimesi suurtükitulega.

Pressisekretär märkis ka, et Hersoni oblastis Dnepri pahemkaldal jätkab Vene vägi "mõttetuid tormijookse", millel ei ole ei edu ega edasiliikumist, kuid vaenlane kaotab isikkoosseisu ja varustust ning naaseb oma positsioonidele.

Humenjuk sõnul on Vene väe koondumine vasakkaldal äärmiselt suur – üle 70 000 mehe.

Venemaa ründas Ukrainat esimest korda haruldase laevavastase raketiga

Venemaa ründas Ukrainat esimest korda haruldase laevavastase raketiga P-35, teatas reedel uudisteagentuur UNIAN toetudes väljaande Defense Express informatsioonile.

Defense Expressi andmetel avaldatakse internetis juba fotosid selle jäänustest ja ilmselt on kaadrid pärit kuskilt Ukraina lõunapiirkonnast.

Raketti eristavad märkimisväärsed mõõtmed ehk selle pikkus on kümme meetrit ja stardikaal neli tonni.  P-35 töötati välja eelmise sajandi keskel ja see võeti kasutusele juba 1962. aastal. 

"Ja kuigi P-35 on selles metallihunnikus üsna raske eristada, on sellel raketil üsna iseloomulikud tiivad.  Defense Expressil on oma allikatest kinnitus, et me räägime just sellest konkreetsest raketist. Vaatamata vanusele on P-35 Venemaal endiselt kasutuses. 2021. aasta seisuga hinnati nende arvuks vaid kaheksa," kirjutati artiklis.

Kuleba sõnul saab Venemaa külmutatud varasid kasutada relvade ostmiseks, relvatehaste ehitamiseks Ukrainasse ja hävitatud taristu taastamiseks

"Koolid, haiglad, teed, sillad, infrastruktuur – seda kõike saab taastada külmutatud Venemaa varade abil. Saab sisuliselt ehitada uue Ukraina. Ja osta palju relvi ning toota ja ehitada Ukrainasse relvatehaseid. See tähendab, et see on tõeline ressurss,"  rääkis Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. 

Kuleba sõnul töötati neljapäeval Maailma Majandusfoorumi raames aktiivselt Venemaa külmutatud varade teemal. Välisminister meenutas, et kõne all on umbes 330 miljardi dollari suurune summa.

"Need on tohutud rahalised vahendid, mida Ukraina väärib ja vajab. Ukraina on juba hakanud kõva häälega rääkima vajadusest teha kõikehõlmav otsus, et me saaksime seda raha kasutada oma armee vajadusteks ja ülesehitustöödeks," sõnas Kuleba.

Minister lisas, et Davosi kuluaarides toimusid mitmed väga olulised vestlused, mis kahtlemata mõjutavad külmutatud varade osas tehtavaid otsuseid.

Kuleba sõnul peavad Davosi foorumile tulnud rahastajad, juristid ja poliitikud tegema raske otsuse. 

"Aga me rõhutasime täna, et see otsus on vältimatu ja seda on vaja võimalikult kiiresti. Ja Venemaalt tuleb võtta maksimaalne rahasumma. Ta peab tekitatud kahju kinni maksma," lõpetas Kuleba.

ISW: Venemaa hakkab tootma Shaheed-droonide analooge

Venemaa konstrueerimisbüroo on alustamas Iraani Shaheed-tüüpi droonide tootmist nimega Jastreb, kinnitab Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) värske ülevaade.

Jastrebi (tõlkes "Kull") lennuulatus on ISW järgi 350 kilomeetrit ning lõhkepea kaal on 800 kilogrammi.

ISW järgi hakkavad okupandid uut drooni kasutama pettevahendina Ukraina õhutõrje tähelepanu kõrvalejuhtimiseks.

Praegu on ISW järgi käimas prototüübi lennukatsetused ning valmis droonide testimine on planeeritud 2024. aasta esimesse poolde.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu külastas neljapäeval Moskva oblastis riikliku taktikaliste rakettide korporatsiooni (KTRV) tütarettevõtet Raduga.

Varem andis ta ettevõtte juhile korralduse suurendada relvade lennuulatust 250 kilomeetrilt enam kui 300 kilomeetrini.

KTRV peadirektor Boriss Obnossov ütles, et ettevõte on juba katsetanud relvi lennukaugusega 310 kilomeetrit. Lisaks vähendas riiklik projekteerimisbüroo Raduga selle relva tootmiskulusid ja suurendas lõhkepead 450 kilogrammilt 800 kilogrammini.

Raduga tegevjuht Sergei Bogatikov nentis, et firma kahekordistas oma personali, ostis uusi testimisseadmeid ja -tööriistu, laiendas tootmisruume ning kehtestas ka 12-tunnised vahetused, mis võimaldab töötada ööpäevaringselt ning suurendada tootmismahtusid.

ISW kinnitusel on Raduga suurendanud täppisrelvade tootmist kaheksa korda.

Ukrainas sõjaväeluure peadirektoraadi juhataja asetäitja kindralmajor Vadõm Skibitski on öelnud, et pärast esimest lepingut mehitamata õhusõidukite tarnimiseks Iraanist rajasid Vene okupandid oma tootmise Tatarstanis asuvas Jelabuga linnas ning see juba töötab.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 374 520 (võrdlus eelmise päevaga +920);

- tankid 6167 (+20);

- jalaväe lahingumasinad 11 445 (+35);

- suurtükisüsteemid 8854 (+19);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 966 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 654 (+1);

- lennukid 331 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6929 (+4);

- tiibraketid 1818 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 831 (+37);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1384 (+4).

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: ISW/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: