Eelmise aasta sügisel alustas terroriorganisatsioon Hamas rünnakut Iisraeli vastu. Lähis-Ida piirkonnas külvavad ebastabiilsust veel teised Iraani toetatud rühmitused, nagu Liibanonis tegutsev Hezbollah' ja Jeemeni huthi mässulised. 

3. jaanuaril toimusid Iraanis plahvatused, mis nõudsid ligi 80 inimelu. Ohvriterohked plahvatused võttis omaks rahvusvaheline terroriorganisatsioon Islamiriik.

Seejärel tahtis Iraan tõestada, et suudab rünnata kõiki oma vaenlasi, kui vaid seda soovib.

Iraan kruvib nüüd pingeid ning korraldas hiljuti Iraagis raketirünnaku, teisipäeval korraldas islamiriik rünnaku Pakistani aladele.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et viimaste rünnakutega tahtis Iraan saata sõnumi nii kodu- kui välismaale. 

"See oli sõnum USA-le ja Iisraelile. See näitab Iraani valmisolekut otseselt sekkuda," ütles USA endine eriesindaja Süürias Joel Rayburn. 

"Iraan teatas USA-le, et kui te meie järele tulete, siis võime põhjustada kaose," ütles Washingtonis asuva mõttekoja New Lines Institute tippjuht Kamran Bokhari. 

Pakistan ei asu Lähis-Ida piirkonnas, aga sattus Iraani võimumängude ohvriks. Teherani tabas seejärel aga tagasilöök, Islamabad andis õhulööke Pakistani-vastastele relvarühmitustele, neid rünnati Iraani territooriumil. 

Teheran mõistis seejärel Pakistani rünnaku hukka, kuid tegi seda tagasihoidlikul viisil. See annab märku, et kumbki pool ei soovi näha olukorra pingestumist. 

Mõned eksperdid leiavad, et Teheran tegi Pakistani pommitades valearvestuse. 

"See oli PR-trikk. Nad ei saavutanud suurt midagi peale Pakistani vihastamise," ütles üks USA kõrge ametnik. 

Pakistan on võimsa sõjaväega riik ning on üks kaheksast riigist, kellel on eraldiseisev tuumaarsenal. 

"Pakistan ei saanud lubada, et rünnak riigi läänepiiri vastu jääks vastuseta, kuna idapiiril seisab ta vastamisi Indiaga. See rünnak oli signaal Iraanile, et Teheran võtaks hoogu maha, aga see oli ka signaal Indiale," ütles Pakistani kaitseanalüütik Ejaz Haider.