Eesti riigivõlg oli kolmandas kvartalis 18,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk EL-i madalaim. Võrreldes 2022. aasta kolmanda kvartaliga kasvas Eesti riigivõlg 2,3 protsendipunkti, teatas Eurostat.

Eestile järgnesid väiksemate võlakoormustega 21 protsendiga Bulgaaria, 25,7 protsendiga Luksemburg ning 29,7 protsendiga Rootsi.

Kõige kõrgem oli võlakoormus kolmanda kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 165,5 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 140,6 protsendi, Prantsusmaa 111,9 protsendi, Hispaania 109,8 protsendi ning Belgia 108 protsendiga. 

Euroalal oli riigivõlg keskmiselt 89,9 protsenti SKP-st, vähenedes aastavõrdluses 2,3 protsendipunkti võrra. EL-is tervikuna oli riigivõlg kolmandas kvartalis aga 82,6 protsenti SKP-st, kahanedes aastaga kaks protsendipunkti.

Aastavõrdluses kasvas võla ja SKP suhe kaheksas EL-i liikmesriigis ja langes 19 riigis. Enim kahanes võlakoorem aastavõrdluses 12 protsendipunkti Kreekas ja kasvas enim Belgias, 2,5 protsendipunkti.

Euroalal moodustasid kolmanda kvartali lõpus koguvõlast 83,6 protsenti võlakirjad, 13,6 protsenti laenud ning 2,8 protsenti valuuta ja hoiused. EL-is tervikuna moodustasid võlakirjad 83,1 protsenti, laenud 14,1 protsenti ning valuuta ja hoiused samuti 2,8 protsenti koguvõlast.