USA üritab murda Venemaa ülemvõimu tuumakütuste turul

Ajaleht Financial Times kirjutab, et USA otsib aktiivselt viise, kuidas Venemaa uraanist edaspidi enam mitte sõltuda. Samal ajal kasvab maailmas nõudlus tuumaenergia järele ning Washington üritab nüüd murda Moskva ülemvõimu tuumakütuste turul.
USA pole veel kehtestanud sanktsioone Vene tuumakütusele, erinevalt sanktsioonidest Vene naftale ja gaasile. Põhjuseks on Venemaa domineeriv positsioon uraani rikastamises. Venemaa riiklik tuumahiiglane ja selle tütarfirma Tenex jätkavad seetõttu tuumakütuse eksporti, vahendas Financial Times.
Ligi viiendik Euroopa ja USA tuumajaamade kütusest pärineb Venemaalt. Washington leiab, et USA ja teiste lääneriikide liigne sõltuvus Vene tuumakütusest seab riikide julgeoleku ohtu.
USA firmad on nüüd kaks aastat varunud tuumakütust, juhuks, kui Venemaalt pärit tarned peaksid katkema. Washington üritab samal ajal taastada tarneahelat, mis varises kokku pärast 2011. aasta Fukushima katastroofi.
"Meil oli tohutu suur tarneahel, enne kui Fukushima krahh selle turu justkui hävitas," rääkis USA tuumakütuste firma Centrus Energy Corp endine juht Daniel Poneman.
Tuumakütuste tarneahael algab uraani kaevandamisest. USA jaamad impordivad suurema osa kasutatavast uraanist. Läänes tegeleb uraani rikastamisega ainult kaks firmat, Prantsuse Orano ning Briti, Saksa ja Hollandi konsortsium Urenco.
Tarneahelate kokkuvarisemise tõttu suurenes lääne sõltuvus Venemaast. Näiteks toodab Rosatomi tütarfirma Tenex ainsana maailmas niinimetatud Haleu tuumakütust, mis koosneb viie kuni 20 protsendi ulatuses rikastatud uraanist. Seda kütust saavad kasutada näiteks uue põlvkonna väikesed moodulreaktorid.
Poneman ütles, et Venemaa sissetung Ukrainasse pööras kogu turu ümber ning Washington peab tööstuse taaskäivitama. Kuigi see võtab aega aastaid, siis Kongress kaalub juba seaduste kehtestamist, mis keelaksid Rosatomi ja Tenexi impordi.
USA plaanib nüüd ka kodumaist tuumatööstust toetada, sama teevad Prantsusmaa, Kanada, Jaapan ja Suurbritannia. Riigid kavatsevad ehitada juurde tuumajaamu ning uurivad väikeste moodulreaktorite kasutusele võtmise võimalusi. Ettevõtjad, nagu Bill Gates, toetavad idufirmasid, mis arendavad moodulreaktoreid.
Seetõttu kasvab nõudlus uraani ja tuumakütuse järele, uraani hind on alates 2021. aasta algusest tõusnud lakke. Analüütikud märgivad, et kasvavad kulud, kõrged intressimäärad võivad takistada tuumaenergia arendamist.
Bideni administratsioon plaanib nüüd kodumaist tööstust subsideerida, kaasata rahvusvahelisi partnereid ning kehtestada sanktsioonid Venemaa impordile. USA energeetikaministeerium kõrge ametnik Kathryn Huff, et see strateegia on riikliku julgeoleku seisukohalt olulise tähtsusega.
Lisaks on energeetikaministeerium kaasrahastanud kodumaise Haleu-tüübi kütuse tootmise pilootprojekti.
Lääneriigid üritavad samal ajal vähendada veel heitkoguseid ja otsivad fossiilkütustele alternatiive. Hiljuti lubas üle 20 riigi, et kolmekordistavad aastaks 2050 tuumaenergia tootmist. USA kliimatsaar John Kerry ütles, et maailm ei saavuta kliimaneutraalsust ilma uusi tuumareaktoreid ehitamata.
Toimetaja: Karl Kivil