Teisipäeva hommik algas Harkivis venelaste raketirünnakuga. Kümned inimesed jäid hetkega oma kodudest ilma. On hukkunuid ja palju haavatuid.

Siin on tavaline elamurajoon, viiekordsed majad, niinimetatud "hruštšovkad". Ja kui kell seitse hommikul kukkusid siia Vene raketid, siis peaaegu kõik elanikud olid veel kodus.

"Me astusime just trepikojast välja, et sõita Kiievisse. Avasime auto pagasiluugi. Tütar oli meie kõrval ja just siis, kui ma pagasiluugi avasin, kostis mitu plahvatust ja üks rakett tabas meie maja," rääkis Anastassia.

Esimestena kohale jõudnud päästjate eesmärgiks on aidata neid, keda veel aidata saab. Peale raketitabamust valitses elanike seas segadus – inimesed otsivad paaniliselt oma asju, lähedasi ja lemmikloomi.

"Praegu otsime oma kahte halli briti tõugu kassi. Äkki neil ka vedas. Üldiselt loodame, et Vene Föderatsioon lakkab lähiajal olemast," sõnas Anastassia.

Lilia ütles, et tuli just teisest linnaosast lastele siia järgi. "Ma ei oska praegu midagi öelda. Lapsed on elus," ütles ta.

Öösel ja hommikul tabasid Harkivit 12 raketti. Nendeks olid Iskanderid, S-300 ja X-22. Viimane on Vene arsenalis kõige võimsam ja see tekitaski need purustused siin. Kannatada said ka majad, mis asusid tabamusest mitmesaja meetri kaugusel.

Mu väike laps kartis nii kohutavalt, et pidime WC-sse varjuma. Haarasin ta voodist kaenlasse ja jooksime. Ta on praegu nii hirmunud, et ei julge isegi õue tulla. Maja, kust me kahe kuu eest siia kolisime, enam pole. Kõik on hävitatud.

Viktoria ütles, et aasta tagasi parandas ÜRO heategevusfond kõik nende maja aknad ära. Nüüd lendasid need jälle sisse. "Alajaam põles maha, elektrit enam pole, aga see on pisiasi, selle me elame üle. Õnneks oleme ise kõik terved. Aga see, mis ümberringi toimub, on lihtsalt kohutav," sõnas Viktoria.