Kuue aastaga on omavalitsused ja korteriühistud loovutanud riigile kokku pea 450 korterit, millest on õnnestunud müüa vaid sadakond. Probleemsete korterite loovutamisega alustas kuus aastat tagasi Kohtla-Järve linn, andes riigile üle 30 asustamata korterit. Praeguseks on riigi käes pea 300 korterit üle Eesti, valdav enamik neist Kohtla-Järvel.

Tihti on tegemist mahajäetud majadega, kuid kortereid on loovutanud ka korteriühistud.

Riigile on mitmesaja korteri haldamine koormaks – mullu kulus sellele pea veerand miljonit eurot. Nüüd soovib rahandusministeerium muuta asjaõigusseadust, et tulevikus saaks kortereid loovutada mitte riigile, vaid ainult omavalitsusele.

"Kui need korterid oleksid kohaliku omavalitsuse omandis, siis tema saabki seda otsustada, millise maja ta teeb tühjaks, millise ta lammutab, millise ta alles jätab. Sest need paljud kortermajad on ka praegu Ida-Virumaal sellised pooltühjad, et ruumiplaneerimise mõttes on nendel ka palju parem ülevaade," selgitas rahandusministeeriumi riigivara nõunik Kaidi Rand.

Kohtla-Järve linnavalitsus kavatseb sel aastal lammutada 13 mahajäetud kortermaja. Riigi plaan suunata probleemsed korterid omavalitsustele Kohtla-Järvel suurt vastuseisu ei tekita.

"Loomulikult meie omavalitsuse ametnikele ei ole see selles mõttes hea uudis, et tuleb rohkem tööd. Aga teistpidi me tahame ka riiki tänada selles mõttes, et tänu riigi toele ja riigi rahale oleme saanud ikkagi mitmed probleemsed majad lammutada ja kui nad ka edaspidi aitavad, siis meie peaksime ka vastu tulema. Meie huve arvestades, ma arvan, see oleks selline kompromiss. Ehk siis tulevikus tuleb vaadata, mis nende korteritega teha, kas munitsipaalkorteriteks või ettevõtetele, kes tahavad siia tehaseid ehitada, neile teha elamispinda," rääkis Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo.

Rahandusministeerium peab asjaõigusseaduse muutmiseks läbirääkimisi linnade ja valdade liiduga ning lubab anda omavalitsustele kulude katteks 3,6 miljonit eurot.