Euroopas kaubeldava Brenti nafta hind tõusis 2,39 dollari võrra 82,43 dollarini barreli eest. USA WTI nafta hind kasvas 2,27 dollari võrra 77,36 dollarini barreli eest.

Geopoliitilised pinged Lähis-idas ja mured laevanduse ohutuse pärast Punasel merel avaldavad jätkuvalt mõju nafta hindadele.

Maailma üks suurimaid laevandusettevõtteid Maersk teatas, et plahvatused sundisid kaks selle USA tütarettevõtte laeva taanduma, kui need liikusid Jeemeni ranniku lähedal.

"Me näeme lõpuks ometi, et energiaturud on teadvustamas selget võimalust, et need tarneahelate häired jätkuvad veel mitu kuud. Sõjalise lahenduse võimalus laevanduse turvalisuse tagamiseks on vähetõenäoline," ütles Reutersile ettevõtte Scope Markets analüütik Joshua Mahony.

Jätkuvatele laevandushäiretele viitas ka neljapäeval tehtud huthi mässuliste juhi avaldus, et rühmitus jätkab selliste kaubalaevade ründamist, mida see peab seotuks Iisraeliga. Ometi on rünnakute alla sattunud ka laevad, mis ei kuuli Iisraeli ettevõtetele ega vea kaupu Iisraeli.

Lisaks mõjutasid turgudel toimuvat uudised USA-st.

Eelmisel nädalal langesid USA naftavarud 9,2 miljoni barreli võrra. Oodatust suuremat nafta tarbimist põhjustasid külmad ilmad paljudes osariikides.

Lisaks selgus neljapäeval, et USA majandus kasvas eelmise aasta neljandas kvartalis analüütikute oodatust kiiremini. Kiirem majanduskasv tähendab suuremat nafta tarbimist, mis samuti toetab hindade tõusu.

Samuti vähendas Hiina keskpank kolmapäeval kommertspankade kohustusliku reservimäära, mis lubab suurendada väljastatavate laenude mahtu.

Turud on oodanud Hiina võimudelt majanduskasvu toetamist mitu viimast kuud ning keskpanga otsus võib toetada nõudlust nafta järele, ütles Reutersile ettevõtte Again Capital analüütik John Kilduff.