Ukraina sõjaväelase Mõkola sõnul ründavad ukrainlased praegu vaid väga tähtsaid sihtmärke. "Üldiselt ei ole meil probleemi laksemoonaga, aga praegu ründab vaenlane meie positsioone massiliselt droonidega. Seetõttu me pole praegu nii aktiivsed ja ootame käsku ülemuselt, et rünnata ainult väga olulisi sihtmärke," rääkis ta.

Vene väed on tema sõnul ülekaalu tõttu Lõuna-Donbassis teatavat edu saavutanud. "Nad on saavutanud teatud edu, sest neil on rohkem võimalusi. Nad on ülekaalus üks viie vastu. Meil on 10 sõdurit, neil on 50. Neil on paremad võimalused pealetungiks," tõdes Mõkola.

"Praegu on talv. See tähendab, et rünnata on raske nii meil kui ka vaenlasel. Siin on soo, mis kord jäätub, kord sulab ja muutub pudruks. Ma arvan, et meil ei ole praegu mõtet neid rünnata, sest meil pole kahjuks vastavaid võimalusi," ütles Ukraina sõjaväelane Bogdan.

Kui Mõkola on professionaalne sõjaväelane, siis Bogdan astus vabatahtlikuna sõjaväkke 2022. aastal, neli kuud pärast sõja algust.

"Mulle meeldis, kuidas sõja alguses inimesed ühinesid. Ma uskusin oma rahvasse. Tahtsin minna nende eest võitlema ja võitma. Praegu aga tuleb palju halbu uudiseid korruptsioonist, kaitseväe süsteemist ja muust. Tahaks, et kõik muutuks paremaks. Tahaks ka, et rahvas meid rohkem toetaks," ütles Bogdan.

Kõige parem viis toetamiseks on astuda kaitseväe ridadesse. Praegu töötab Ukraina valitsus välja uut mobilisatsiooniseadust.

"Riigi lähenemine peab olema konkreetne. Riik peab kehtestama selged reeglid ja neid seletama. Näiteks peaks sõdima aasta või kaks ja siis saaks olla pool aastat kodus oma naise ja lastelastega – mul näiteks on lapselapsed –, koguda jõudu ning tulla sõjaväkke tagasi nagu see oligi 2022. aastal. Praegu aga sellist võimalust ei ole. Inimesed ei näe perspektiivi ja nad lihtsalt kardavad," rääkis Mõkola.