"Ühelt poolt väidetakse, et lühiajaliselt on raha laenamine kallim. Kui see on nii, siis kuidas seletada täiendavat riskipreemiat pikemaajaliste võlakirjade eest?" küsis Eamets.

"See justkui viitaks sellele, et lühiajaliste võlakirjade intress võiks olla madalam. Madalam on see ka arvulises näites, mis [rahandusmninisteeriumi selgituste] lõpus toodud. 10-aastaste võlakirjade otsus, mille Eesti tegi, eeldab vaikimisi, et intressid ei lange vähemasti keskpikas perioodis oluliselt. Juhul kui lühiajaliste võlakirjade hind on kallim kui pikaajaliste võlakirjade intress, siis turud justkui eeldavad vastupidist, ehk et intress langeb," ütles Eamets ERR-ile.

Eametsa sõnul oleks olnud lihtsam mõne sarnase riskitasemega riigi põhjal konkreetselt näidata, mis on siis kasulikum, kas laenata pikaajaliselt või lühiajaliselt.

"Praegusest argumentatsioonist lugesin välja üksteisele vastukäivad sõnumid," sõnas Eamets.

Miks Eesti just nii oma võlga struktureeris?

Eelmisel nädalal Postimehes avaldatud arvamusartiklis märkis Eamets, et Eesti võttis laenu kõrgema intressiga kui Hispaania, kuigi usaldusväärsust hindavad reitinguagentuurid andsid Eestile parema hinnangu. Eesti võttis miljardi euro suuruse laenu 3,35 protsendise intressiga, võrdluseks Hispaania – 15 miljardit eurot 3,25 protsendi suuruse intressiga. Lisaks kritiseeris Eamets rahandusministeeriumi tegevust riigi võlakirjade tähtaja valikul: nullintresside ajal lühiajalise laenu eelistamist ja kõrgete intresside tulles pikaajalise laenu võtmist.

Rahandusministeeriumi sõnul ei ole krediidireting võlakirja hinnastamisel ainus tegur.

"Investorite jaoks on oluline ka võlakirjade tootlus ja likviidsus järelturul, emitendi tuntus, teiste sarnaste emitentide tehingud ning meie regioonis viimasel ajal ka geopoliitiline risk," kirjutas rahandusministeeriumi blogis riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

"Võlakirjade likviidsust omakorda mõjutab emiteerimise sagedus ja regulaarsus ning emissioonide maht. Näiteks samal päeval toimunud Hispaania emissiooni maht oli 15 miljardit eurot ja pakkumisi tehti koguni 138 miljardi euro mahus. Seetõttu ei võrrelda Eesti võlakirju reeglina Hispaania või teiste väga suures mahus võlakirju emiteerivate suurte riikidega," sõnas Luurmees.

Rahandusministeeriumi sõnul on Eesti riigi võlakirjade likviidsus suhteliselt madal kuna Eesti emiteerib harva ja vähe, on riik võlakirjade turul uustulnuk, samuti mõjutab laenu hinda see, et Eesti naaber on agressiivne Venemaa.

"See kõik väljendub kõrgemas riskipreemias võrreldes teiste sarnaste riikidega," sõnas Luurmees.

Eamets kritiseeris ka investoreid peletavat retoorikat

Raul Eametsa sõnul on riskihinnang Eestile arusaadav.

"Paraku paistab siit välja riigi poolt tegemata töö. Me oleme oma julgeolekualaste sõnumitega välismaale võimalikke investoreid pigem eemale peletanud, kahjuks. Isegi kui me tahame mingite sõnumitega võimendada Venemaast lähtuvat ohtu, siis peame endale aru andma, et nendel sõnumitel on ka majanduslik mõju," selgitas Eamets.

Eametsa hinnangul on jätkuvalt arusaamatu, miks otsustas Eesti võtta 10-aastase laenu, kuigi on eeldus, et järgmisel aastal hakkavad intressid langema.

Rahandusministeeriumi sõnul arvestatakse emiteeritava võlakirja lunastustähtaja valimisel olemasoleva võlaportfelli riskinäitajate ja koostisega, laiemalt olukorraga võlakirjaturul ning investorite eeldatava nõudlusega konkreetsemalt Eesti võlakirja vastu.

"Lühiajaliste intressimäärade langust praegu tõesti turul oodatakse, kuid see info on juba pikemaajalistesse intressidesse sisse arvestatud. Juba mõnda aega on turul lühiajalised intressimäärad märksa kõrgemad, kui pikemaajalised," sõnas Luurmees.

Rahandusministeeriumi sõnul oleks aastase võlakirja emiteerimine olnud kõrgema kulukuse määraga võrreldes emiteeritud 10-aastase võlakirjaga.

"Finantsturud ja eriti rahvusvaheline riiklike võlakirjade turg on efektiivne ning kogu teadaolev info on keskmiselt finantsinstrumentide hindades juba arvesse võetud," sõnas Luurmees.