Vucici sõnul on kaitseministri argumendid ajateenistuse taastamiseks veenvad, vahendab Financial Times.

"Me ei ähvarda kedagi. Kui teil pole tänapäeval [tugevat] armeed, teil pole riiki," ütles president.

Siiski võib Serbia otsus valmistada muret naaberriikidele. Viimastel kuudel on kasvanud pinged Kosovo ja Serbia vahel.

Serbia on üks suuremaid relvatootjaid Ida-Euroopas ning Belgrad on ostnud viimasel ajal sõjalisi tehnoloogiaid Hiinast. Samuti on Serbia sõjavägi suurim Lääne-Balkani riikide seast.

Ometi väheneb praegusel hetkel kutselistel alustel moodustatud sõjaväe koosseis iga aastaga tuhandete tegevteenistujate võrra. Ajateenistuse taastamine võib aidata Vucicil suurendada sõjaväe koosseisu. Serbia võimud ei kutsunud noori ajateenistusse alates 2011. aastast.

Paljud Euroopa riigid otsustasid parandada oma kaitsevõimekust pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Paljud riigid, kaasa arvatud Saksamaa, kaaluvad ajateenistuse taastamist. Läti langetas vastava otsuse eelmisel aastal.

Kuigi Serbia on olnud Euroopa Liidu kandidaatriik alates 2012. aastast, pole selle välispoliitika lääneriikide omaga kooskõlas olnud. Vucici juhtimisel arendab Serbia valitsus suhteid Venemaa ja Hiinaga ning riik on keeldunud kehtestamast sanktsioone Venemaa vastu.

Ka Serbia sees ei ole idee kõigi seas populaarne. Osade analüütikute ja opositsioonipoliitikute sõnul ei suuda riik ajateenistuse taastamisega seotud kulusid kinni maksta ning kuna enamik selle naabreid on juba NATO liikmed, jääb Serbia sõjaväe võimekus tunduvalt naaberriikidele alla ka ajateenistuse taastamise puhul.