X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

WSJ: avamere kaubandus on tõsise löögi all

Kaubalaev
Kaubalaev Autor/allikas: SCANPIX/IMAGO/TheNews2

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et geopoliitiliste pingete tõttu võivad muutuda aastakümneid kehtinud võimusuhted ning see ohustab ka rahvusvahelist merekaubandust.

Kaasaegne kaubandus tugineb reeglitele, et kõikide riikide laevad võivad avamerel seilata. Sellised reeglid aitasid maailmakaubandusel teisest maailmasõjast tingitud raskest seisust välja tulla. Läänes tekkis tarbimisühiskond, dollarist sai maailma reservvaluuta. Selline rahvusvaheline kord on nüüd aga ohus. 

Hiljuti lõpetasid suured laevafirmad huthi mässuliste rünnakute tõttu seilamise läbi maailmakaubandusele üliolulise Punase mere väina, see tõi kaasa tarnehäired. 2022. aastal alustas Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas. Mustal merel sõidavad nüüd ainult teravilja vedavad laevad, teistel kaubalaevadel sinna aga asja pole. 

Taas tõstavad veel pead Aafrika Sarvel tegutsevad mereröövlid. Piirkonnas asuvad Somaalia rannikualad, mida peetakse üheks ohtlikumaks regiooniks kogu maailmas. 

Peking üritab samas saavutada suuremat kontrolli vaidlusaluse Lõuna-Hiina mere piirkonna üle. Hiina väitel kuulub talle peaaegu kogu Lõuna-Hiina meri, kuid paljus langevad hiinlaste nõuded kokku Vietnami, Filipiinide, Malaisia ja Brunei territoriaalpretensioonidega.

Lõuna-Hiina merest edasi läände liikudes jääb ette aga juba ka Malaka väin, millest käib läbi väga suur osa maailma kaubalaevastikust.

"Kogu oma pika karjääri jooksul pole ma kunagi näinud avamerel nii suurt rivaalitsemist," ütles USA eruadmiral James Stavridis. 

Rahvusvahelisel merekaubandusel on pikk ajalugu. Varem domineerisid mereteedel piraadid ning  sõjakad riigid. Vahel tegid piraadid ja riigid ka koostööd. Esimene merevabaduse leping töötati välja juba 1600. aastal, mis sätestas, et kõikide riikide laevad võivad avamerel seilata. Praktikas jõustus see aga täielikult alles 1945. aastal. 

Rikkad Euroopa riigid soovivad endiselt hoida mereteed avatuna, kuid maksta selle eest justkui ei taha. 

"Kes tagab praegu maailmas vabakaubanduse. Kas see on alati USA? Rahvusvaheline koalitsioon? Kes selle kinni maksab," kommenteeris praegust olukorda Antwerpeni sadama juht Jacques Vandermeiren. 

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: WSJ

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: