Tinatähtede abil trükiti Eestis raamatuid ja ajalehti veel umbes 30 aastat tagasi. Tänaseks on aga Eestis masinaid, millega selliseid tähti valmistati, teadaolevalt alles ainult üks ja see asub Tartus.

1963. aastal ehitatud masin töötas Tartus vanasti Vallikraavi tänava trükikojas. Samas kohas käis lapsena oma trükkalist isa juures tööl ka Jörgen Loot. Nüüd on ta TYPA keskuses trükispetsialistina ette võtnud selle, ühe trükiajaloo olulisema masina parandamise.

"See on selline trükitehnika üks keerulisemaid masinaid üldse, mis läbi ajaloo kunagi ehitatud on, ja teda nüüd nii-öelda lambist käima panna on päris keeruline, selliseid eelteadmisi peab üsna palju olema," ütles Loot.

Monotüübi parandamiseks käis Jörgenil hiljuti abis ka kõrgtrükispetsialist Ian Gabb, kes õpetab kõrgtrükki Londonis.

"Trükimeister Londoni kuninglikust kunstiakadeemiast tuli ja õpetas mind täitsa oma kulu ja kirjadega," ütles Loot.

"Masin töötab lindi abil. Kogu tekst on aukude baasil kirja pandud ja augud annavad vormi koordinaadid. See masin liigutab vormi õigele koordinaadile ja valab selle pealt selle tähe. Siit masinast tuleb välja põhimõtteliselt tekst. See, mis on enne klaviatuuriga kirja pandud, see on salvestatud siia perfolindile, ja siis masin teeb teksti," rääkis Loot.

Looti sõnul oleks töötavast masinast kasu ka tänapäeval. Näiteks saaksid oma varusid täiendada kõrgtrükiga tegelevad kunstnikud. Omaette väärtus oleks muidugi ka sellel, et oskus ajaloolist masinat kasutada säiliks.

"Ma ikka loodan jah, et me leiame inimese, kes seda soovib õppida. Mina võin õpetada. See on väga oluline osa ajaloost, tänu sellele, et me oleme kunagi õppinud kirjutama raamatuid ja tootma neid masstoodanguna, et need teadmised jõuaksid inimesteni, see on ju oluline osa inimeste olemusest ja meie tulevik ka põhimõtteliselt sõltub sellest. Mitte küll enam kõrgtrükist, aga see on meid siia toonud, kus me täna oleme," rääkis Loot.