Noortel soovitati kirjutada Koidulale kui kirjasõbrale. Kiri paluti kirjutada käsitsi ja nii jõudis muuseumi postkasti 78 kirja 13- kuni 26-aastastelt noortelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See oli üks oluline osa sellest, et sa kirjutad oma käega, et sul on isiklik kokkupuude sellega. Sest kui palju me tegelikult ise kirjutame? Räägiti meie riigikogust, seal toimuvast, räägiti Ukraina sõjast, räägiti segregatsioonist, räägiti ka oma perest, oma tunnetest, kultuurist, kuidas noorena üldse tänapäeval olla ja kirju tuli ju üle terve vabariigi nii Tallinnast, Tartust, Paidest, Narvast kui ka Pärnust ja Pärnumaalt," rääkis Koidula muuseumi juhataja Elmar Trink.

Näiteks Audru kooli 9. klassi õpilane Grete on kirjutanud Koidulale nii: kui aus olla, arvan, et mina oleks ka võinud olla Eesti esimene naisluuletaja, aga ma sündisin veidi hilja, millest on kahju.

Lydia Koidulast 160 aastat hiljem sündinud Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi noored rääkisid, et Koidulale kirjutades sai vabalt väljendada oma tundeid ja mõtteid ja kirjutamine oli nende jaoks lihtne ja meeldiv.

"See andis võimaluse kirjutada perest, armastusest ja sellistest lihtsatest ilusatest asjadest. Keegi, kes ei tea minust midagi, kellele ma võin kõik vabalt ära öelda ja kes tõenäoliselt ei vasta ka, et päris mõnus oli," ütles Sütevaka humanitaargümnaasiumi 12. klassi õpilane Triinu Kirschbaum.

Tema klassikaaslane Lume Tuum lisas, et tema kirja põhiidee seisnes selles, et maailmas, kus me praegu elame, on lihtne märgata rasket ja kurba ja valu. Ning võib tekkida tunne, et maailm on võib-olla sõgedaks läinud. "Aga kui püüda ja soovida märgata kõike head, mis meie ümber on, tegelikult seda igapäevastes lihtsates hetkedes peituvat sügavat ilu, siis tegelikult see muutus võib-olla parema või ilusama poole, algab meist enestest," sõnas ta.

Paremad kirjutajad said ka tunnustatud ja kirju saavad nüüd kõik huvilised Koidula muuseumis uudistada kuni kevadeni.