Prantsuse töötuse määr moodustas üheksa protsenti 2017. aastal, kui Macron astus presidendi ametisse. Oma esimese viieaastase ametiaja jooksul viis president ellu mitmed tööturureformid, mis said alguse juba 2016. aastal, kui ta töötas riigi majandusministrina sotsialistist presidendi Francois Hollande'i administratsioonis.

2022. aasta lõpuks langes töötuse määr Prantsusmaal läbi mitme aastakümne madalaimale tasemele ehk 7,1 protsendile. Samal aastal valisid prantslased Macroni tagasi teiseks ametiajaks.

President jätkas reformidega, surudes eelmise aasta kevadel läbi vastuolulise pensionireformi, millega tõuseb pensioniiga. Macroni sõnul on ka see vajalik Prantsuse majanduse tugevdamiseks.

Macron on pikalt lubanud jõuda Prantsusmaal täistööhõiveni, milleks on tema sõnul viieprotsendiline töötuse määr. Ometi tõusis eelmise aasta neljandas kvartalis töötuse määr 7,5 protsendile ning analüütikute sõnul jätkab see kasvu.

Prantsuse president kardab, et suurtes ettevõtetes toimuvad koondamised mõjutavad avalikkuse tunnetust tööturu seisust enne juunis peetavaid Euroopa Parlamendi valimisi, ütles Bloombergile anonüümseks jääda soovinud presidendi mõttekäiguga kursis olev isik.

See võib omakorda aidata kaasa parempopulistliku poliitiku Marine Le Peni erakonna toetuse kasvule. Praegu ennustavad arvamusküsitlused Le Peni parteile valimisvõitu Euroopa Parlamendi valimistel, Macroni erakond jääb teisele kohale. Erakondade vahel olev vahemaa on tasapisi suurenenud, jõudes umbes kümne protsendipunktini.

Koondamised on leidmas aset Prantsuse majanduse eri sektorites. Näiteks teatas eelmisel nädalal Prantsuse pank Societe Generale, et see koondab 900 inimest oma peakontoris.

Samal ajal ennustab Prantsuse kinnisvaraarendajate ühendus FPI, et uute elamuprojektide arvu langus tähendab umbes 300 000 võrra vähem töökohti ehitussektoris sellel ja järgmisel aastal võrreldes eelmise aastaga. Põhjuseks on kõrged intressimäärad, mis vähendasid potentsiaalsete ostjate huvi kinnisvara vastu.

Koondamisi kavandavad ka autovaruosade tootja Valeo ja rõivakaupluste kett IKKS.

Macron lubab majandusreformide jätkamist, mis peaks tema sõnul vähendama bürokraatiat ja mõjutama töötutoetusi saavaid inimesi kiiremini uut töökohta leidma.

Samas võib edasine tööturureform ja tööturutoetuste saamise tingimuste karmistamine põhjustada vastuseisu Prantsusmaa mõjukate ametiühingute poolt, kirjutab Bloomberg. Prantsuse ametiühingud korraldasid eelmisel aastal ulatuslikke streike ja meeleavaldusi pensioniea tõstmise vastu.

Siiski arvab Prantsuse keskpanga juht Francois Villeroy de Galhau, et reformid hariduses võivad viia töötuse määra languseni viie protsendi eesmärgini 2030. aastaks.

"Kui me mobiliseerime, siis meil oleks ajalooline võimalus jõuda täistööhõiveni sel aastakümnel. Me näitame, et me suudame edusamme astuda," ütles Villeroy reedel telekanalile LCI.