Eelmine Poola valitsus, mida juhtis Õigluse ja Õiguse (PiS) partei, saatis Saksamaale 2022. aastal diplomaatilise noodi, milles see nõudis Berliinilt 1,3 triljonit eurot teise ilmasõja sõjakahjude hüvitamiseks.

Nüüd otsustas Tuski tsentristlik valitsus, et see ei kavatse enam reparatsioone nõuda.

"Minu eelkäija Anna Fotyga vastas mitu aastat tagasi parlamentaarse juurdluse raames, et Poola seisukoht on see, et reparatsioone tunnustati juba Potsdami [konverentsil]. Paraku võttis need endale Nõukogude Liit. Paraku on õiguslik seisukoht see, et reparatsioone pole võimalik saada," ütles Sikorski ühisel pressikonverentsil Briti välisministri David Cameroniga.

Poola kommunistlik nukuvalitsus loobus 1953. aastal reparatsiooninõudest Nõukogude Liidu survel. Moskva soovis vabastada Ida-Saksamaa reparatsioonide maksmise nõudest.

PiS-i valitsus väitis, et toonane kokkulepe on juriidiliselt tühine, sest Poola ei saanud ausat hüvitist nõuda ajal, kui selle valitsejad olid Nõukogude Liidu kontrolli all.

Siiski ütles Sikorski, et Poola peaks püüdma saada Saksamaalt hüvitise mingil teisel kujul teise ilmasõja jooksul tekitatud kahjude eest.

"Poola oli teise ilmasõja ohver kaks korda: esimene kord Saksamaa tõttu ja teine kord, kui nõukogude sõdurid surusid meile peale kommunismi," ütles Sikorski hiljutises intervjuus Saksamaa väljaandele Der Spiegel.

Samuti rõhutas Sikorski, et kuigi Saksamaa peab reparatsioonide teemat suletuks, tunnistab see moraalset vastutust okupatsiooni ajal toime pandud kuritegude eest.

Sikorski loetles potentsiaalsete hüvitamise võimaluste seas "dokumenteerimise ja dialoogi keskust, mis tunnistab poolakate kannatusi ning on ühtlasi mälestuskohaks".

"Lõppude lõpuks on sakslastel lünklikud mälestused. Nad teavad holokaustist, nad mäletavad Leningradi ja Stalingradi blokaadi, kuid nad on unustanud, mida nad tegid Poola elanikkonnaga," ütles Poola välisminister.

Näiteks võiks Saksamaa aidata taastada sõjas Varssavis hävinud ehitised, näiteks Pilsudksi väljaku, mida pole kunagi taastatud, ütles Sikorski.

Samuti võiks Berliin rahastada meditsiinilist abi sõjas ellujäänutele või investeerida Saksamaa ja Poola ühistesse kaitsevõimetesse, "et me paneksime oma jõud kokku kaitses Putini eest," lisas Poola välisminister.