ANC on valitsenud LAV-i alates 1994. aastast, kui riigis toimusid esimesed demokraatlikud valimised. Erakonna parim tulemus pärineb 2004. aastast, kui see sai 69,7 protsenti antud häältest. Sellest hetkest alates on aga erakonna toetus püsivalt langenud ning viimastel, 2019. aasta parlamendivalimistel sai ANC 57,5 protsenti antud häältest.

Ramaphosa kirjeldas eelseisvaid valimisi riigi "demokraatliku teekonna tähistamiseks ning meie otsuseks tuleviku üle, mida meie kõik soovime".

Ligi 27 miljonit hääleõiguslikku valijat saavad anda oma hääle olukorras, kus riik maadleb kõrge töötuse määra ning vee- ja elektrikatsetustega.

Eriti on langenud toetus ANC-le ning ühtlasi ka valimisosalus noorte valijate seas, kes on sündinud pärast apartheidi lõppu ning kelle sidemed vabadusvõitlust eest vedanud ANC-ga on nõrgemad.

Varem veebruaris peetud kõnes olukorrast riigis püüdis Ramaphosa noori valijaid kõnetada, loetledes võimalusi, mille ANC on tema sõnul loonud "vabana sündinud" põlvkonnale.

Lõuna-Aafrika Vabariigi töötuse määr oli eelmise aasta viimases kvartalis 32 protsenti ning kui võtta arvesse töö otsimisest loobunud heitunuid, siis töötuse määraks oli koguni 41 protsenti, teatas teisipäeval LAV-i statistikaamet.

Küsitluste järgi võib ANC toetus langeda koguni ainult 42 protsendile. Ühe opositsioonierakonna hiljuti tellitud küsitluse järgi on teisel kohal peamine liberaalne opositsioonijõud Demokraatlik Liit (DA) 19 protsendi valijate toetusega. Kolmandal kohal on vasakpopulistlikud Majandusvabaduse Võitlejad (EEF) 15 protsendiga.

"Need valimised on pöördepunktiks Lõuna-Aafrikale, ning need toimuvad ajal, kui meie riik on neid enim vajanud kolme aastakümne jooksul. DA on põhjalikult ette valmistunud nendeks ajaloolisteks valimisteks, [meie] toetuse tase on hetkel ajaloo kõrgeim," ütles Demokraatliku Liidu juht John Steenhuisen.

ANC-st 2012. aastal lahkunud EEF juht Julius Malema on aga eriti populaarne noorte valijate seas. Malema kirjutas sotsiaalvõrgustikus X (varem Twitter) tehtud postituses, et ANC juhtimise all on inimesed kogenud ainult vaesust, töötust, majanduslikku lootusetust ja oma maa puudumist.

Ramaphosa teadaanne valimispäeva kinnitamise kohta tuli kõigest päev enne viimase valimiseelse riigieelarve avalikustamist kolmapäeval.