Saaremaa vald valmistub kokkuhoiu aastateks
Saaremaa vald paneb kokku arengukava järgnevaks 10 aastaks ja kõik märgid näitavad, et ka saarlased peavad hakkama kokkuhoidlikumalt elama. Kuigi vallal on kehtiv arengukava aastani 2030, on vahepealsed kriisid ja maailmas toimuv selle mõttetuks muutnud.
Saaremaa valla erinevate valdkondade ametnikud mõtlevad, milline võiks olla ja kuhu peaks Saaremaa vald 10 aasta pärast välja jõudma
"Mis on üsna valus teema, et kõik keskused tänasel kujul ei pruugi olla jätkusuutlikud ja me peame arvestama, et ma saan mõne teenuse mitte oma keskusest, vaid mõnest teisest lähedal asuvast keskusest. Aga see kõik vajabki arutelusid ja ühiskondlikku kokkulepet, et kuidas neid keskusi arendada ja milliseid keskusi me kõige jätkusuutlikumaks peame. Me täna näeme, et me kõigisse piirkondadesse võrdselt investeerida ei suuda," lausus Saaremaa abivallavanem Liis Lepik.
Sarnaseid kokkusaamisi on juba toimunud üle Saaremaa, kus osales üle 700 vallakodaniku ja kus kõikjal olid omad ootused ja lootused oma piirkonna suhtes.
"Teemad, mis lähevad kõige rohkem inimestele korda, on kindlasti haridus ja teed. Järgmine suur fookus võiks olla maapõhikoolide kordategemine," ütles Saaremaa valla arendusnõunik Jaanika Tiitson.
Tegelikult anti neil kokkusaamistel kohe märku, et suuri arendusi väga loota ei saa, sest paraku Saaremaa valla arenduseks mõeldud ressursid kuivavad lähiaastatel kokku ja vald peaks hakkama suurte investeeringute ja arenduste asemel hoopis püksirihma pingutama.
"Viie aasta pärast me tõenäoliselt opereerime investeeringute osas väiksemate numbritega kui siiani. Kui meil on olnud aastaid, kus on 12–14 miljonit eurot olnud investeeringuid aastaks, siis tõenäoliselt me räägime edaspidi viie-kuuemiljonilistest investeeringutest," lausus Lepik.
Kuigi Saaremaa vald on ühtne ja saareline tervik, sooviksid eri piirkondade inimesed siiski oma piirkondlikke identiteete säilitada.
"Näiteks on Orissaarel väga selge potentsiaal muutuda spordipealinnaks Saaremaal. Salmel on viikingite teema üleval. Kui vaadata, siis igas keskuses leiab eripära üles," ütles Tiitson.
Saaremaa valla elanike arv oli 1. veebruaril 32 106, kuus aastat tagasi oli saarlasi 300 võrra vähem.
"See kuidas saarlasi juurde saada, on üks oluline teema kindlasti Saaremaa jaoks. See on ka meie maakonna arengustrateegia võtmeküsimusi. Me hea meelega näeks 35 000 saarlast," lausus Lepik.
Toimetaja: Marko Tooming