Aastapäevaüritused algasid juba hommikul, kui meenutati president Konstantin Pätsi ja vabadussõja mälestussamba juures Eesti vabaduse eest võidelnuid. Sealtsamast algas pärastlõunal ka pidulik jalutuskäik kesklinna Iseseisvuse väljakule. Siin kanti ette 1918. aasta 23. veebruari õhtul Endla teatri rõdult kõlanud manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

"Miks see üldse Pärnus ette loeti, on üldse väga unikaalne sündmus. Algselt taheti seda Haapsalus ette lugeda, aga sinna ei saadud minna, kuna sakslased olid juba jõudnud mandrile. Siis taheti minna Tartusse, aga Tartus juba kardeti enamlaste saabumist," rääkis Pärnu muuseumi pärandiosakonna juhataja Margo Samorokov.

Kui Samorokovi abiga said kõik huvilised iseseisvusmanifesti endale Pärnu muuseumis ka ise trükkida, siis Pärnu linna giid Ann Eichhorst jagas linnatuuril teadmisi vabariigi sünniga seotud tähtsatest paikadest. Üks neist on maja, kus asus Jürvetsoni trükikoda. Just seal trükiti 1918. aastal keerulistele oludele vaatamata ära iseseisvusmanifest.

"Tallinnast tuli Jaan Soop, oma manifest oli tal kalossi ääre sees. Selle trükkimise võttis üle Maria Jürvetson ja tal olid väikesed pojad. Aga ta otsustas, et ta trükib manifesti hoolimata sellest, et ta riskeeris iseenda ja oma laste eluga. Ta tegi seda, ja me peame ka seda teadma, et tänapäeval meist igaühest võib sõltuda meie riigi tulevik," lausus Eichhorst.

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on 23. veebruar olnud pärnakatele alati eriline päev ja pärnakaid kutsuti riigilippe heiskama juba reedel.