Michigani eelvalimised testivad Bideni Lähis-Ida poliitikat

Demokraadist USA president Joe Biden on sattunud surve alla enda erakonna vasakpoolselt tiivalt, mille esindajad nõuavad kohest relvarahu Gazas. Biden avaldas sel nädalal lootuse, et relvarahu Gazas võib alata juba järgmise nädala esmaspäeval, kuid sellest ei pruugi piisata araabia päritolu ameeriklaste seas presidendi toetuse taastamiseks.
Joe Bideni oma Demokraatliku erakonna vasaktiib survestab aina enam saavutama relvarahu Gazas. Sel teisipäeval toimuvad USA Kesk-Lääne Michigani osariigis eelvalimised.
Kuigi Bidenil pole demokraatide eelvalimistel tõsiseltvõetavaid vastaseid, elab Michiganis arvestatav araabia päritolu ameeriklaste kogukond. Osa sellest kogukonnast on kutsunud valijaid üles hääletama eelvalimistel Bideni vastu ja valima hääletussedelil "eelistuseta" rida.
"See pole Bideni-vastane kampaania. See on humanitaarne hääl. See on protestihääl. See on hääl, mis ütleb Bidenile ja tema administratsioonile, et me usume elude päästmisse," ütles CNN-ile eelmistel presidendivalimistel Bidenit aktiivselt toetanud aktivist Layla Elabed.
Elabedi ja tema mõttekaaslaste peamine nõue on kohese relvarahu saavutamine Gazas. President ja tema nõunikud mõistavad probleemi tõsidust, mistõttu on USA viimasel ajal suurendanud pingutusi relvarahu saavutamiseks. USA, Egiptus ja Katar vahendavad rahukõnelusi Iisraeli ja terrorirühmitus Hamasi vahel.
Esmaspäeval ütles Biden, et relvarahu võibki alata juba järgmise nädala esmaspäeval. Presidendi kommentaar tuli pärast seda, kui läbirääkijad saavutasid teatud edusamme nädalavahetusel peetud kõnelustel.
"Minu rahvusliku julgeoleku nõunik ütleb, et oleme lähedal. Seda pole veel saavutatud, ning ma loodan, et järgmiseks esmaspäevaks meil on relvarahu," ütles Biden, külastades jäätisepoodi New Yorgis.
USA, lääne- ja araabia riikide ametnikud loodavad, et relvarahu ja vangide vabastamine aitab saavutada läbimurret sõjas ning sillutada teed pikaajalisele kokkuleppele Iisraeli ja Palestiina alade vahel, mis hõlmaks iseseisva Palestiina riigi loomist ning Iisraeli ja Saudi Araabia suhete parandamist.
Bideni rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan esines sarnase sõnavõtuga pühapäeval CNN-i eetris. Sullivani sõnul jõudsid USA, Iisraeli, Egiptuse ja Katari läbirääkijad Pariisis peetud kõnelustel ühisele arusaamisele kokkuleppe põhijoontest. Nõunik lisas, et ta eeldab lõplikku kokkulepet lähipäevil.
Kõnelustega kursis olev isik ütles Financial Timesile, et Pariisis on tehtud edusamme ning Iisraeli läbirääkijad suundusid Katari pealinna Dohasse ettepaneku arutamiseks. Ka Hamas kaalub Pariisi raamistikku. Iisraeli sõjakabinet on samuti andnud oma heakskiidu sündiva kokkuleppe põhijoontele, kirjutab Iisraeli meedia.
Kuigi detailid pole veel selged, oleks kokkulepe sarnane novembris aset leidnud vangide vahetusega, mille käigus vabastas Hamas üle 100 Iisraelist röövitud pantvangi, nende seas olid ka välismaalased. Iisrael vabastas omakorda üle 200 Iisraeli vanglates viibinud palestiinlase. Osa palestiinlasi oli Iisraelis kuritegudes juba süüdi mõistetud, osale ainult esitati süüdistused.
Vangide vahetuse ajal kehtiks relvarahu, mis kestaks islami püha kuu ramadaani lõpuni. Ramadaan algab sel aastal 10. märtsil. Samuti suureneks humanitaarabi maht Gaza elanikele.
Samal ajal valmistub Iisrael ette uueks maapealseks pealetungiks Gaza kõige lõunapoolsemale linnale Rafah'le. USA on hoiatanud Iisraeli sõjalise operatsiooni korraldamise eest, eriti juhul, kui Tel Avivil pole plaane linnas varjupaika leidnud sadade tuhandete tsiviilisikute kaitsmiseks.
Kui palju on aga sõda Gazas mõjutanud Bideni toetust demokraatidest valijate seas, selgub Eesti aja järgi kolmapäeva hommikul, kui avalikustatakse Michigani eelvalimiste tulemused.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times/CNN