Samuti teatas Li, et Hiina eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel Hiina sisemajanduse koguproduktist.

"Meie riigi majanduse jätkuva taastumise ja paranemise alus pole veel tugev, nõudlus on ebapiisav, mõnedes tööstusharudes esineb ületootmist, ühiskonna ootused on nõrgad ning riske on palju," ütles Hiina peaminister kommunistliku partei kummitempliks oleva Hiina parlamendi saadikutele.

Ühtlasi seab Hiina eesmärgiks tuua töötuse määr alla 5,5 protsendile ning kasvatada inflatsiooni kolme protsendini.

Nii majanduskasvu, töötuse kui inflatsiooni eesmärgid on samasugused nagu aasta tagasi, kuid nende saavutamine ei pruugi olla lihtne. Jaanuaris langesid tarbijahinnad Hiinas kiireimas tempos viimase 15 aasta jooksul, põhjuseks on majapidamiste nõrk nõudlus.

Viieprotsendiline majanduskasvu eesmärk on sealjuures madalaim aastakümnete jooksul, kuid sellegi saavutamine on küsimärgi all. Kuigi Hiinal õnnestus ametlikult saavutada eelmisel aastal 5,2-protsendilist reaalset majanduskasvu, täites seega püstitatud eesmärgi, aitas sellele kaasa riiki tabanud deflatsioon: nominaalselt kasvas majandus ainult 4,6 protsenti.

Samuti viitavad analüütikud asjaolule, et kuna 2022. aastal kehtisid ranged koroonapiirangud ja majanduskasv oli aeglane, mõjutas 2023. aasta majanduskasvu näitajat baasefekt, mida sel aastal enam ei esine.

Pärast Li ettekannet langes Hongkongi börsi Hang Seng indeks 2,3 protsenti. Indeks hõlmab tähtsaimaid Hiina ettevõtteid, mille aktsiatega kauplemine on lihtsam.

Hiina investeerimisfondi Pinpoint Asset Management juht Zhang Zhiwei ütles Finanical Timesile, et deflatsioonist vabanemiseks on vaja rohkem majanduse stimuleerimist valitsuse poolt, kuid Peking püüab stabiliseerida majanduskasvu võlakoormust liiga palju suurendamata.

"See teeb rahanduspoliitikat keeruliseks tasakaalustamisülesandeks," lisas ta.

Ainsad suuremad muutused võrreldes eelmise aastaga, millest teatas peaminister Li, on kohalikele omavalitsustele lubatud laenamise piirmäära tõstmine 3,8 triljonilt jüaanilt 3,9 triljoni jüaanini ning ühe triljoni jüaani ehk 130 miljardi euro jagu valitsuse eriotstarbeliste võlakirjade väljastamine, millest on aga varemgi teatatud.

Eriotstarbelisi võlakirju kasutatakse Li sõnul "peamiste rahvuslike eesmärkide täitmiseks ning kaitsevõime suurendamiseks võtmevaldkondades".

Ometi on paljud analüütikud mures, et Hiina valitsus ei toeta piisavalt majapidamisi. Hiina majapidamiste nõudlus on püsinud alates koroonakriisist madal ning on visa kasvama.

Pekingi võimud räägivad aga vajadusest investeerida kõrgtehnoloogilisse tööstusse ning on seni vältinud majapidamistele otsetoetuste pakkumist. Ainus avalikustatud, kuid seni alles kaalumisel ettepanek seisneb kasutatud kodutehnika ja autode müügi toetamises eraisikult eraisikule.

Kui investorite lootus, et Hiina võimud avalikustaks uusi suuri meetmeid majanduse toetamiseks, luhtus, siis Hiina valitsuse militaarkulutuste kasvutempo püsib senisel kõrgel 7,2 protsendi tasemel.

Li hoiatas oma ettekandes Taipei võime, et Peking "on resoluutselt vastu separatistlikule tegevusele, mille eesmärk on Taiwani iseseisvus". Samuti ütles ta, et Hiina võimud kavatsevad "kõigutamatult edendada kodumaa taasühendamise suurt eesmärki", seda vaatamata asjaolule, et Hiina Kommunistlik Partei pole Taiwani saart kunagi valitsenud.