Neljapäeval toimus Bukarestis EPP kongress ning von der Leyen oli ainuke kandidaat. Hääleõiguslikke delegaate oli 800, kuid valimistel osales palju vähem delegaate. Von der Leyen sai 400 häält, vastu oli 89 delegaati. 

Prantsuse paremtsentristlik erakond Vabariiklased keeldus von der Leyeni kandidatuuri toetamast, sest nende sõnul on Euroopa Komisjoni president liiga lähedane Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile. Vabariiklased on opositsioonis Macroni valitsusele. Ka Sloveenia endise peaministri  Janez Janša kodupartei ei toetanud von der Leyeni kandidatuuri. 

Prantsusmaa poliitik ja endine Euroopa Liidu Brexiti kõneluste juht Michel Barnier ütles juba varem, et ei toeta von der Leyeni kandidatuuri, vahendas Politico.

"Ma jään erapooletuks. Ma ei kommenteeri rohkem, olen oma seisukoha teile öelnud," rääkis Barnier. 

Von der Leyen vajab aga Macroni toetust, et Euroopa Ülemkogu toetaks tema jätkamist Euroopa Komisjoni eesotsas. 

Barnier kandideeris ka ise 2014. aastal EPP esinumbriks, kuid jäi siis Jean-Claude Junckerile alla. Barnier pole praegu von der Leyeni tööga rahul.  

Barnieri sõnul tekkis komisjoni tegevuse tõttu ohtlik vastasseis põllumeeste ja keskkonna vahel. Prantsusmaa paremtsentristid aga otsivad maapiirkondades elavate inimeste hääli.