Toila Oru pargis käib sügistormi kahjude koristamine
Ida-Virumaal Toilas Oru pargis tegi eelmisel sügisel suurt kahju torm. Nüüd käivad pargis pärast mitmeid kooskõlastusi ulatuslikud puudekoristustööd.
Eelmise aasta oktoobritormis sai Oru pargis kannatada üle 150 puu. Lisaks leiti sama palju hädiseid puid tormile järgnenud inventuuri käigus. Suuremad korrastustööd on pargis kavas teha märtsikuu jooksul.
Lihtne töömeestel RMK ühes populaarsemas külastuskohas tööd teha ei ole.
"Ära ei tohi rikkuda muru ja heinamaid ja kogu aeg peavad olema töövõtjal silmad ees ja taga, et keegi ei satuks ohtu. Hästi põnev on ju vaadata, kuidas puid raiutakse või puuoks puu otsast alla kukub, kui inimene puu otsas on," selgitas RMK looduskaitse tööjuht Harti Paimets.
Kuna Oru park asub maastikukaitsealal, vajasid korrastustööd erinevate asutuste kooskõlastusi.
"Tegevused, mida me siin teeme, peame kooskõlastama keskkonnaametiga ja mõnes kohas ka muinsuskaitseametiga. Ning kuna kõike seda peab läbi vaatama väga palju inimesi, võtab see kahjuks aega," sõnas RMK looduskaitsespetsialist Helen Tuusti.
"Ja lisaks peame rihtima selle töö õige aja peale looduse mõttes, et milline on ilm. Siin saab kokkuvedamistööd teha vaid külmunud maaga, et me ei kahjustaks pinnast," lisas ta.
Töid sai alustada alles mitu kuud pärast tormi, kuid ilmaga on vedanud.
"Selles mõttes on väga hästi, et praegu on kõige parem aeg. Jaanuarikuus oli siin väga paks lumi maas, siis poleks tööde tulemus olnud ilmselt nii hea. Just praegu on ilmataat eriti meie poolt olnud," ütles Tuusti.
"Meie soov on enne pesitsusrahu tööd lõpetada. Kändude freesimine ja võib-olla ka mõned väiksemad koristustööd pargi metsikumates osades jäävad suve teise poolde, kui lindude pesitsemine ja nahkhiirte poegimisaeg läbi saab," lisas Tuusti RMK pressiteenistuse vahendusel.
Oru pargis algavatel töödel on kaks eesmärki: esiteks koristada tormimurd – mahalangenud ja rippes puud – ning teiseks raiuda ja koristada kuivanud või kuivavad puud. "Viimaste raie on oluline, sest järgmise tormiga võivad need puud murduda ja olla ohuks pargis liikujatele või teistele, veel tervetele ja elujõus puudele. Kuivamise põhjuseks on tavaliselt seente või putukate elutegevus. Näiteks Oru pargi kuused on nakatunud kuuse-juurepessuga ning saartel esineb saaresurma. Mõlemad on seeneliikide põhjustatud ja nende üha laialdasemat levikut seostatakse kliimamuutustega," selgitas Tuusti.
Kokku on Oru pargis ligi 300 puud, mis vajavad alalt koristamist, hooldust või raiet ja mis on märgistatud värviliste numbritega. "Raietööde käigus tekkinud kände välja ei juurita. Kännud lõigatakse võimalikult maapinna lähedalt, regulaarselt niidetavates pargiosades kännud freesitakse. Jämedamate kuivanud puude puhul tuleb töö käigus kaaluda ka tüügastamise võimalust. See tähendab, et tüvest jääb alles 3–5 meetri kõrgune tulp. Selline ilma võrata puu ei ole enam murdumisohtlik, samas pakub olemasolev tüveosa elupaika ja toidulauda seentele, putukatele, lindudele ja nahkhiirtele," rääkis Helen Tuusti.
Ta lisas, et samal põhjusel jäetakse langetatud kuivanud puud sageli metsa alla maha lamapuiduks. "Oru pargi puhul rakendame seda praktikat küll üsna vähe. Esiteks peame arvestama pargi ilme säilimisega ja seepärast oleme otsustanud hooldatavatest pargiosadest eemaldamisele kuuluvad puud välja vedada. Pealegi tuvastas pargis läbiviidud inventuur, et kahjustada said rohkem okaspuud, kuid elustikurikkamad on just lehtpuutüved. Lisaks pole kahjustatud puud enamjaolt lamapuiduks sobiva jämedusega. Peenemad kui 30 cm läbimõõduga puud kõdunevad liiga kiiresti ja seetõttu pole nende kasutamine elustikupuuks otstarbekas. Seega jääb Oru pargi peale kokku lamapuiduks kümmekond puud, millest osa on pikali juba praegu. Need asuvad pargi metsikumates osades või kohtades, kust neid on keeruline ära vedada," kinnitas Tuusti.
Oru pargi puude olukord vajab tema sõnul tähelepanu edaspidigi. "Praegu nii-öelda kustutame tulekahju, me tegeleme eelkõige tormikahjude ning inimesi ja ümbrust ohustavate kuivanud puudega. Edaspidi jagame pargi piirkondadeks ja jätkame teatud aja tagant korraliste hooldustöödega. Väga oluline teema on ka taastamine ehk noorte puude istutamine neisse kohtadesse, kus tuli vanad puud maha võtta, sellega plaanime alustada järgmisel kevadel."
Oru pargi korrastamise esimene etapp läheb maksma veidi üle 30 000 euro.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"