Kaupade eksport langes jaanuaris aastaga 11 protsenti. 11 protsenti vähenes sealhulgas ka Eesti päritolu kaupade eksport. Tõsi, impordi langus oli veelgi suurem ehk 13 protsenti. Silma paistis just ekspordi vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

"Kogu Euroopas valitseb väga madal nõudlus, teisalt me tunnetame endiselt veel sõja mõjusid väliskaubanduses ja on üldine ebakindlus," ütles Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Enim vähenes jaanuaris mineraalsete toodete, metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu.

"Tunnetus tuli kohale eelmise aasta maikuus, kui hakkasime puhkusi planeerima ja oli oht, et peame neid vägisi pikendama hakkama. Tööde laekumine oli sellises trendis, et sügiseks tuli varuplaanide peale minna, mida ka tegime," rääkis Radius Machining asutaja Veljo Konnimois.

Konnimoisi sõnul töötati vahepeal ka neli päeva nädalas. Madalseisust otsitakse väljapääsu uutelt turgudelt, kuid see võtab aega.

"Me ise lootsime, et Kesk-Euroopast leiame kiirelt uusi kliente, aga uute klientide leidmine võtab mõnevõrra kauem aega, kui nad on suurema kliendiraadiusega või kaugemal meie tehastest," ütles ta.

"On näha, et sektorid ise ka usinalt otsivad alternatiive Skandinaaviale ja Baltikumile. Puitmajasektor on täna selgelt ära markeerinud Saksamaa, Holland, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja metallisektoris on näha, et loodetakse enim Saksa turule. Lepingutesse jõudmine võtabki aega enamikel aasta-kaks, neid numbreid ei näe veel täna, aga turgude sissetöötamine käib usinalt," lausus EAS-Kredexi ekspordivaldkonna juht Andres Kikas.

Pisut parem on olukord teenuste sektoris, mida kannavad eeskätt infotehnoloogia ja kommunikatsioon ning turism.

"Teenuste poolelt on pilt parem, teenuste eksport toetab meil kogu majandust ja nii oli see ka eelmise aasta lõpus. Loodame, et teenuste eksport jätkub samamoodi sel aastal," ütles Rell.

Relli sõnul oodatakse kaupade ekspordi näitajate paranemist aasta teises pooles, kui taastub nõudlus.