Leegionäride marsil osalenute laul mattus Riia Vabadussamba juures ja vanalinna kohal madalal tiirutanud kopteri mürasse. Nagu politsei oli varem lubanud, püüti suurte korrakaitsejõududega ära hoida võimalikke provokatsioone. Siiski ei seatud tänavu üles varasemast tuttavaid piirdeaedu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riia Vabadussamba juures oli rahvast laupäeval vähem, kuid see ei vähendanud tulijate jaoks selle päeva tähendust.

Dita Majore vanavanaisa langes leegionärina. Neid, kelle perel on 1944.aasta sündmustega seos, võib leida teisigi.

"Nad võitlesid Läti vabaduse eest. Nad võitlesid Nõukogude vägede vastu. Nad võitlesid selle eest, et Lätis ei korduks jälle see, mis oli esimesel okupatsiooniajal," rääkis Dita Majore.

Kes õieti olid Saksamaa relvajõudude koosseisus võidelnud Läti leegionärid, tõlgendatakse Lätis ikka veel väga erinevalt - ühed leiavad, et nad võitlesid Läti vabaduse eest, teised peavad neid fašistide toetajateks, kolmandad ohvriteks, kes oma tahte vastu rindele sunniti.

"Venelased on kogu aeg öelnud, et leegionärid olid natsid ja genotsiidile kaasaaitajad. Siin on oluline mõista, et me kuigivõrd ei ülista natsismi, siin pole kuskil natsisümboolikat. Me lihtsalt mälestame langenud kangelasi, kes hukkusid, mõeldes Lätile," lausus Morics Mengelsons.

"Mitte ükski natsismikuritegusid uurinud instants pole pidanud Läti Leegionit natsistlikuks organisatsiooniks. Hoopis vastupidi," lisas ka Daniels Treijs.

Seegi kord võis marsil näha Eesti lippe.

"See oli ju teine vabadussõda nii eestlastele kui ka lätlastele. Rahvast on vähem, sest ka leegionäre on vähem. Neid enam ei olegi ju," ütles Eesti leegioni sõprade klubi liige Martin Sööt.

Eesti leegioni Virumaa veteranide klubi liige Jaan Viktor ütles, et võitlus oli ühine, ühise vaenlase vastu.

Riia kesklinnast toimetati jaoskonda üks kremlimeelne aktivist ja koostati seitse protokolli neile, kes püüdsid keelust hoolimata droone lennutada, nende seas üks Saksamaa kodanik.