Noblessneri kvartal Tallinnas sai endale uue maamärgi
Noblessneri kvartal Tallinnas sai endale uue maamärgi. Vana sadamalinnaku endist valgusmasti ehib linnupesa valgusinstallatsioon, mille mõtles välja viieaastane Stina.
Külmast kevadest hoolimata on esimene kurepesa pealinnas valmis ja munadki sees. Tõsi küll, tegemist on valgusinstallatsiooniga, mis andis vanale sadamaala valgustusmastile uue elu. Valgusinstallatsiooni idee mõtles välja toona viieaastane Stina.
"Üks posti oli, tädi Helen tahtis midagi teha sinna. Mingi mõte, kus oleks munad ja asjad," ütles Stina.
"Stina on minu hea kolleegi Heleni õetütar ja see idee sündis viie sekundiga Hiiumaa praami peal. Helen andis paberid ette tüdrukutele, et kui teil oleks üks mast või post, mida te seal all otsas, peal, küljes tahaksite näha. Stina sosistas kohe kurg ja hakkas joonistama," rääkis valgusinstallatsiooni loovjuht Kristel Linnutaja.
Linnutaja sõnul leidis tiim Stina joonistust nähes kohe, et sobiv idee on leitud ning täiskasvanutel pole mõtet oma pead enam sellega vaevata. Nii võitiski Stina suvine joonistus ideekonkursi ning märtsi keskel sai kurepesa valmis.
"Meile väga meeldis see, et kured kasutavad ühte pesapaika mitu aastat. Nii et ka taaskasutuse põhimõte, miks me materjalideks kasutasime Merko enda ehitusobjektide jääke. Metall on ehitusobjektilt korjatud. Kurepesa üldiselt on väga sümboolne eestlaste jaoks – kellel meil ei oleks kurepesa kuskil maakohas;" lausus Linnutaja.
Installatsioonikunstnik Sandra Ernitsa sõnul on installatsioon maamärgina hästi nähtav, kuigi jääb maja taha. Tallinna linnaruumis võiks selliseid lahendusi olla veelgi enam.
"Neid objekte, mida kasutada, on väga palju. Mul on hea meel, et midagi vana ka alles jääb, ja kui sellele uus funktsioon leida, siis seda toredam. Ma kutsuksin kõiki üles mõtlema, sest ma arvan, et see linn on ikkagi meie oma ja meie inimestena võiksime rohkem mõelda selle üle, et selle linnaga ei peaks tegelema ainult arendajad," rääkis Ernits.
Linnaruumi kujundamisel aga võiks disainibüroode kõrval Ernitsa sõnul senisest enam kaasata kunstnike, kelle looming loob ühtset väärtusruumi.
"Kunstnikuna vaatepunkt on natuke tugevam, sest sa pead isiklikult oma teose eest vastutama ja selle peale mõtlema," ütles Ernits.
Toimetaja: Marko Tooming