Venemaa riigimeedia teatas laupäeval, et terroriaktis süüdistatuid piinatakse. Paet ütles, et Vene režiim kasutab selliseid sündmusi ära, et omaenda ühiskonda hirmutada.

"Seal on ilmselgelt psühholoogiliselt või emotsionaalselt ühiskonna suunas kaks eesmärki. Ühtepidi hirmutada, aga teistpidi siis näidata ka, et kättemaks tuleb kohe ja tuleb karm neile, kes seda sooritasid. Ja sellega siis näidata, et Venemaa juhid, eesotsas Putiniga on nii-öelda väga resoluutsed terroristide karistamisel," rääkis Paet.

Paet ütles, et Venemaa kasutab sündmusi ka Ukraina süüdistamiseks. "Kahjuks seda jubedat sündmust Vene režiim kasutab ära ka kõikvõimalikes muudes aspektides. Juba seesama süüdistus, et tegelikult need terroristid justkui pidid lahkuma Ukraina kaudu. See, mis on järgnenud sellele tragöödiale, seda muidugi Vene režiim üritab võimalikult palju oma kasuks ära kasutada," sõnas Paet.

Paet ütles, et ei ole suurt kahtlust, et islamiäärmuslased on terroriaktiga seotud.

"Kas seal on veel keegi olnud seotud, neid hüpoteese on tõesti viimastel päevadel tulnud kümneid ja kümneid. Sellel on ka selge põhjus – keegi ei usalda Venemaa kommunikatsiooni. Ka ajalugu on olnud selline, et viimase 30 aasta jooksul on Venemaa sellist käekirja siiski ka oma riigis kasutanud. Olid need Tšetšeenia sõjad või mingid muud sündmused," ütles Paet.

"Ega seda režiimi ja ka Putini juttu isegi selliste suurte traagiliste asjade puhul keegi liiga tõsiselt ei võta. Seetõttu on ka kõikvõimalikke vandenõuteooriaid küll ja veel. Venemaa ise ju lisab ka sinna, asudes kohe otsapidi ka Ukrainat süüdistama. See näitab, et et ega liiga aus see jutt ei ole," lausus Paet.

Paeti sõnul on terroristlike organisatsioonide võimekus kasvanud ning kõik ühiskonnad on haavatavad.

"Selles olukorras oleme elanud ju tegelikult juba päris palju aastaid, kus terror ei ole mitte ainult teoreetiline võimalus. Kahjuks praktilised näited on ju viimastel aastatel olnud ka mitmes Euroopa paigas," ütles Paet.

"Ilmselt oleme jõudnud jälle sellesse faasi, kus siis terroristlikel organisatsioonidel on nii võimekus kui ka motivatsioon taaskord midagi korda saata. Eks ka see Moskvas juhtunu seda ühelt poolt kirjeldab. Selles mõttes on kõik ühiskonnad haavatavad," sõnas Paet.

Paet: soovin kandideerida Euroopa Parlamenti

Rääkides tulevastest Euroopa Parlamendi valimistest, ütles Paet, et Reformierakond pole veel valimisnimekirjas kokku leppinud. "Homsest alates saavad erakonna liikmed hakata hääletama, et kes üldse sellesse üheksaliikmelisse nimekirja mahub. Nii et lõplik selgus saabub seitsmendal aprillil, siis kui üldkogu peaks nimekirja kinnitama," ütles Paet.

Paet soovib kandideerida Euroopa Parlamenti. "Olen taotluse sisse andnud. Mis edasi saab, on erakonna liikmete kätes, keda nad otsustavad sinna nimekirja panna," lausus ta.

Paet tunneb huvi ka eurovoliniku koha vastu. "Praegune küsimus on selles, et kandideerida Euroopa Parlamenti, nii et see on selline praegune realistlik plaan. Selle volinikukoha kohta on nii, et kui ajakirjanikud on küsinud, kas mul oleks huvi, siis ma olen vastanud, et noh, jah, võiks olla huvi," ütles Paet.