Prognoos pärineb komisjoni avaldatust võla jätkusuutlikkuse ülevaatest, mis on aluseks liikmesriikide võlakoormuse vähendamise pingutuste hindamisele. Prognoosi kohaselt kasvab Poola võlakoormus 2034. aastaks 77 protsendini SKP-st, ületades seega Euroopa Liidu eelarvereeglites sätestatud 60 protsendi piiri. Poola võlakoormuse kasv oleks kümne aasta perspektiivis üks EL-i kiiremaid.

Poola majandusteadlane Jakub Sawulki peab komisjoni prognoosi halvimaks võimalikuks stsenaariumiks, kuid temagi hoiatab Poola võlakoormuse kiire kasvu eest, kirjutab Euractiv.

"Madal SKP kasv, kõrged intressimäärad ning kõrge eelarvepuudujääk – kõik see viib valitsussektori võlakoormuse plahvatusliku kasvuni," kirjutas ökonomist sotsiaalmeedias.

Siiski võib Sawulski sõnul aidata Poolat asjaolu, et EL-i uued eelarvereeglid näevad ette erandeid riigikaitsekulutustele: Poola kulutab riigikaitsele neli protsenti SKP-st. Samas pole selge, kui palju leebemaks lähevad eelarvereeglite nõuded erandi rakendamise järel.

Sawulski ütleb, et Poolal tuleb ette valmistuda rangemaks rahanduspoliitikaks, otsida uusi rahastusallikaid kasvavate kulutuste katmiseks ning pidada meeles, et EL-i eelarvereeglid muutuvad ajapikku keerulisemateks.

Komisjoni aruande järgi mõjutas 2023. aastal aset leidnud majanduse jahenemine rahandust negatiivselt. 2025. aastaks ületab kuue liikmesriigi võlakoormuse tase 90 protsendi piiri.

Keskpikas perspektiivis ehk 2034. aastaks on üheksal liikmesriigil võlakoormuse järsu kasvu oht. Pikas perspektiivis on finantsstabiilsus ohus lausa 14 liikmesriigis. Eesti valitsussektori võlakoormusest tingitud riskid finantsstabiilsusele on madalad nii lühikeses, keskpikas kui pikas perspektiivis, selgub aruandest.