Kristlaste jaoks on suur reede vaikse nädala kõige süngem päev. See on Jeesuse ristisurma päev.

"Jeesuse ristilöömine ongi see hetk, kui toimub inimkonna lunastamine. Aga loomulikult on see ka reetlikkuse päev, äraandlikkuse päev ja inimeste kurjust näitav päev ja seetõttu ka selle päeva süngus ja tõsidus," rääkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Tallinnas olid Toomkirikust alanud ristitee rännaku peatused Oleviste kirikus, Peeter-Pauli katedraalis, Jaani ning Kaarli kirikus. Ristiteel on 14 peatust ja need kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest.
Ristitee on varajasest keskajast pärinev Jeesuse kannatustee mälestamine.

"Eestis on sellest saanud oikumeeniline ehk siis kirikuteülene koos tunnistamine ja ühise teekonnana me seda 14 peatust läbi Tallinna vanalinna käime. Ja see on tore, et sinna on liitunud aastate jooksul palju inimesi, kes muidu ei ole kirikuga seotud," ütles Viilma.

Risiteelised seisatusid oma teekonnal korraks ka riigikogu ees.

Katoliiklastel oli reede õhtul ristitee Pirita kloostri varemetes. Missat suurel reedel katoliku kirikus ei pühitseta ning kell 15 algas Kristuse kannatuse liturgia.

"Kõige selle kese ongi rist. Suur rist tuuakse välja ja inimesed saavad panna sinna risti alla kõik oma mured, probleemid, katsumused. Täna on ka see päev, kus risti ees liturgia ajal saab mõelda, kui habras on meie elu," selgitas Eesti Katoliku Kiriku pressiesindaja Marge Paas.

Haapsalu piiskopilinnuse õuel oli EELK emeriitpiiskopi Tiit Salumäe juhatusel ristitee rännak. Linnuses asuva Haapsalu Toomkiriku juures alanud ja samas kohas ka lõppenud teekonnal tehti peatused 14 paigas, kus loeti piiblitekste ja palvetati. Rännakul osales umbes paarkümmend Haapsalu Püha Johannese koguduse liiget.