Oluline 1. aprillil kell 21.05:

- Forbes: sõja suurim Vene tankirünnak kukkus haledalt läbi Avdijivka all;

- Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Novopavlivka suunal;

- USA esindajatekoda hääletab Ukraina abi üle pärast lihavõttepühi;

- Luhanski oblastis hukkus plahvatuses Moskva määratud ametnik;

- Klõtško: Kiiev oli, on ja jääb Putini peasihtmärgiks;

- ISW: Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi;

- Venemaa kaotas märtsis ühe laeva ja veel neli sai kahjustada.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab enim Novopavlivka suunal

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäevaga 61 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Enim ründasid Vene väed Novopavlivka suunal, kus toimus õhulöökide toel 18 Vene rünnakut.

Vene väed ründasid veel 14 korda Bahmuti suunal, kaheksa korda Lõmani suunal, kuus korda Avdijivka suunal, kaks korda Orihhivi suunal ja üks kord Hersoni oblastis Dnepri jõe okupeeritud idakaldal Krõnkõ külas asuva Ukraina sillapea lähedal.

Venemaa tegi ööpäevaga seitse raketi- ja 61 õhurünnakut ning tulistas 89 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina üksuste positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Ukraina õhuvägi tabas omakorda ühte Vene juhtimispunkti ja seitset vastase isikkoosseisu ja sõjatehnika koondumispaika.

Ukraina raketiväe üksused tabasid ühte Vene droonide juhtimiskeksust, ühte õhutõrjesüsteemi, kahte elektroniilise sõjapidamise jaama, ühte laskemoonaladu ning ühte vaenlase isikkoosseisu koondumispaika.

Forbes: sõja suurim Vene tankirünnak kukkus haledalt läbi Avdijivka all

USA väljaanne Forbes kirjutab, et Venemaa tegi laupäeval Avdijivka all tõenäoliselt sõja suurima tankirünnaku Ukraina positsioonidele. Rünnak luhtus ning Venemaa kaotas kolmandiku rünnakus kasutatud tankidest.

Konkreetselt kasutas Venemaa rünnakus 36 tanki ja 12 jalaväe lahingumasinat. Lahing leidis aset Tonenke külast läänes, kui Vene tankigrupp otsustas liikuda Venemaa poolt okupeeritud Tonenkest Ukraina kätes oleva Umanske küla suunas.

Sealseid positsioone kaitsev Ukraina 25. brigaad märkas vastase liikumist varakult ning suutis peatada Vene tankikolonni pealetungi.

"12 tanki ja kaheksa jalaväe lahingumasinat on hävitatud," kirjutas Ukraina 36. merejalaväebrigaadi droonioperaator hüüdnimega Kriegsforscher.

Rünnaku tagajärjel maha põlenud või hüljatud tankidest ja jalaväe lahingumasinatest levivad sotsiaalmeedias kaadrid.

Pole selge, kas Venemaa üldse suutis midagi rünnakuga saavutada. Ukraina kaitsestrateegiate keskus kirjutab, et olukord selles rindejoone piirkonnas on jätkuvalt positsiooniline, ehk ühelgi osapoolel pole selget initsiatiivi.

Kuidas täpselt toimus Vene sõjamasinate hävitamine, pole teada, kuid Ukraina hakkas viimastel kuudel laskemoonanappuse tõttu kasutama skeemi, mille järgi tulistatakse ainult mõned mürsud vastase pihta ning seejärel kasutatakse ajutiselt peatunud vastase sõjatehnika ja isikkoosseisu ründamiseks droone.

USA esindajatekoda hääletab Ukraina abi üle pärast lihavõttepühi

USA esindajatekoda hääletab Ukrainale antava abi üle pärast lihavõttepühi, kinnitas New Yorgi vabariiklasest rahvaesindaja Mike Lawler telekanalile CNN.

"Me oleme vaba maailma liider ja me ei saa kõrvale hiilida oma kohustusest toetada ja kaitsta demokraatiaid kogu maailmas," toonitas Lawler.

Poliitik kinnitas, et tema ja ta kolleegid esitavad vajadusel petitsiooni Mike Johnsoni spiikri kohalt kõrvaldamiseks, et võimaldada hääletada eelnõu üle, mis ühendab Ukraina rahastamise ja piirijulgeoleku.

"Aga ma loodan, et spiiker siiski esitab eelnõu või selle muudetud versiooni, et saaksime lõplikult tagada, et meie liitlased saavad abi ja toetust, mida nad vajavad," lõpetas Lawler.

Johnson oli enne seda ka ise lubanud panna Ukrainale antava abi küsimuse hääletusele pärast seda, kui USA kongress naaseb lihavõttepausilt, vahendasid meediakanalid CBS News ja UNIAN.

Sellest teatas esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees Mike Turner.

Turneri kinnitusel kerkib pärast tööle naasmist päevakorda Kiievi abistamise küsimus.

"Ukraina abi võetakse ette pärast seda, kui oleme vastu võtnud kõik föderaalvalitsust rahastavad seaduseelnõud. Ma usun, et kongressi poolt on abile ülekaalukas toetus ja me saame seaduseelnõu peagi presidendi lauale allkirjastamiseks saata," ütles Turner.

USA esindajatekoda naaseb lihavõttevaheajalt 9. aprillil.

Luhanski oblastis hukkus plahvatuses Moskva määratud ametnik

Ukraina idaosas Venemaa poolt okupeeritud Luhanski oblastis hukkus esmaspäeval autopommiplahvatuses Moskva määratud ametnik, teatasid kohalikud võimud. 

Vene juurdluskomitee kohaliku haru teatel hukkus esmaspäeva pärastlõunal riikliku haridusameti asejuht, kelle autos plahvatas "tuvastamata seadeldis".

"Vahejuhtumi asjaolud ja kuriteo toimepanekus osalenud isikud on kindlakstegemisel," teatas juurdluskomitee, lisades, et seoses vahejuhtumiga algatati "terroriuurimine". 

Juurdluskomitee postitas foto heledast maasturist, mille aknad ja uksed olid purunenud ja tükid Luhanski oblastis asuvas Starobilski linnas tänaval laiali. 

Omavalitsusjuht Vladimir Tšernovi sõnul hukkus plahvatuses oblasti ametiisik Valeri Tšaika. 

"Meie seltsimees on surnud," kirjutas Tšernov sotsiaalmeediapostituses, kutsudes elanikke tähelepanelikkusele ning teavitama võime kahtlastest tegevustest. 

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist 2022. aasta veebruaris on okupeeritud Ida-Ukrainas hukkunud rünnakutes hulk Moskva poolt ametisse määratud ametnikke. 

Klõtško: Kiiev oli, on ja jääb Putini peasihtmärgiks

Kui lääne toetus lakkab, võib Kiiev taas saada Venemaa maaväe sihtmärgiks, ütles Ukraina pealinna meer Vitali Klõtško intervjuus Saksa väljaandele Bild.

"Kiiev oli ja jääb [Vene režiimi juhi Vladimir] Putini sihtmärgiks, sest pealinn on riigi süda. Aga me oleme palju paremini ette valmistatud kui kaks aastat tagasi. Kui Putin selle otsuse teeb, on see verine otsus," ütles Klõtško.

Kiievi linnapea ütles ka, et Ukraina vajab oma ala kaitsmiseks rohkem relvi. Ta nimetas ukrainlaste jaoks vastuvõetamatuks juttu läbirääkimistest ja sõja "külmutamisest".

"See on vale suhtumine. Vajame rohkem toetust. Me ei loovuta Venemaale ühtegi ala. Siin ei saa olla kompromissi. Vajame kiiresti rohkem õhutõrjet, rohkem õhutõrjerakette!" rõhutas Klõtško.

Kiievi linnapea ütles varem Ukrainska Pravda autorikolumnis, et kuni terrorist Putin on elus, ei loobu ta Ukraina vallutamise kavatsustest. Seetõttu peaks esmatähtis olema kindlustuste teema Kiievi, Tšernihivi, Sumõ, Poltava, Dnipro, Zaporižžja ja teistes oblastites, mida võib lähiajal ees oodata vaenlase uus sissetung.

ISW: Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Kreminna suunal veidi edasi. Vene väed liikusid edasi Ternõ asula lähistel, seda kinnitavad ka 31. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Lahingud käivad veel Kupjanskist kirdes asuva Sõnkivka lähedal ja Kreminnast lõunasse jääva Bilohorivka lähedal. 

Bahmuti rindelõigus suuri muutusi polnud. Üks Vene sõjablogija väitis, et Vene väed liikusid edasi Bohdanivka lähistel, kuid nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid. Lahingud käivad veel Ivanivske, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Vene vägedel õnnestus veidi edasi liikuda ka Avdijivka suunas. 31. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi Tonenke asula lähistel. Vene sõjablogijad väitsid veel, et Vene väed liiguvad edasi Berdõtši lähedal. 

Venemaa kaotas märtsis ühe laeva ja veel neli sai kahjustada

Venemaa Musta mere laevastik kaotas märtsis ühe laeva ja kannatada sai veel neli laeva, teatas pühapäeval Ukraina kaitseväe ametlik Telegrami kanal.

Nii uppus märtsis Vene patrull-laev Sergei Kotov, mis lasti vette alles 2022. aastal. Kahjustada said suured dessantlaevad Konstantin Olšanski, Yamal ja Azov ning samuti luurelaev Ivan Hurs.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 710 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 442 880 (võrdlus eelmise päevaga +710);

- tankid 6986 (+20);

- jalaväe lahingumasinad 13 321 (+17);

- suurtükisüsteemid 11 082 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1023 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 744 (+1);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8757 (+26);

- tiibraketid 2057 (+9);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 752 (+35);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1826 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.