Peaminister Petteri Orpo valitsus tahab vähendada Soome võlakoormust ja selleks on vaja ümberkorraldusi kuue miljardi euro ulatuses. Vähenevad eluasemetoetused ja töötutoetused. Näiteks eluasemetoetust saab Soomes üle 400 000 leibkonna. Seni oli võimalik toetust saada kuni 80 protsenti üürihinnast, nüüd see protsent väheneb ja omaosalus suureneb.

Helsingi ülikooli linnageograafia professor Mari Vaattovaara ütles Soome ringhäälingule Yle, et toetuste vähendamine puudutab eriti noori inimesi.

"Ligikaudu 40 protsenti eluasemetoetuse saajatest on õppurid," tõdes Vaattovaara.

Probleem ei ole nii lihtne kui esmapilgul paistab, et paha valitsus võtab vaestelt toetuse ära. Värske uurimus näitab, et üha vähem soomlasi ostab praegu endale kodu päriseks. Suurem osa uutest korteritest ostetakse väljaüürimiseks. Näiteks Tamperes on viimase seitsme aasta jooksul ehitatud 9000 ühetoalist korterit ja neist ainult 300 on ostetud endale koduks, kõik ülejäänud on üürile andmiseks. Rohkem kui kolmandik nendest ostjatest on välismaised investorid, nii et suur osa Soome maksumaksja rahast makstavast eluasemetoetusest voolab välismaalaste taskusse.

Kinnisvarafirmade sõnul on juba näha, et otsitakse väiksemaid ja odavamaid üürikortereid ja inimesed on valmis tegema järeleandmisi nii korterite kvaliteedis kui suuruses. Suur nõudlus aga toob tõenäoliselt kaasa väikeste korterite üürihinna tõusu.

Kriitikute sõnul toob eluaseme- ja töötutoetuste kärpimine kaasa eelkõige selle, et vajadus toimetulekutoetuste järele suureneb. Tervise- ja heaoluameti THL hinnangul kasvab toimetulekusaajate hulk aastaks 2027 ligi veerandi võrra.

Olukord on närviline. Neljandat nädalat jätkub ekspordisektori töötajate streik, mis takistab Soome kaupade väljavedu ja tooraine sissevedu. Ettevõtjad on hoiatanud, et see mõjutab tuntavalt Soome sisemajanduse kogutoodangut. Peale selle on valitsus teatanud, et umbes miljardi euro ulatuses tuleb veel kärpeid ja ümberkorraldusi teha.

Rahandusminister Riikka Purra ei välistanud ajalehele Ilta-Sanomat antud intervjuus, et hakatakse vähendama ka pensione. Nädalavahetusel avalikustatud avaliku arvamuse küsitlus näitab, et 60 protsenti vastanutest jätaks pensionid puutumata, 32 protsenti vähendaks aga ka pensione.

Majandusasjatundjad on seda meelt, et pensionide kärpimist ei tohiks välistada: esiteks on see väga suur osa eelarvekuludest, ja teiseks tähendaks pensionide puutumata jätmine suuremaid maksutõuse ja kärpeid mujal.

Valitsus on lubanud uued kärped ja muud ümberkorraldused teatavaks teha aprillikuu jooksul.