Valitsuse tegevusprogrammis seisab lubadus töötada aprilliks välja ettepanekud, kuidas arendada tervisespordikeskuste üleriigilist võrgustikku, et pakkuda vabas õhus paremaid liikumisvõimalusi.

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor rääkis ERR-ile, et üks võimalus oleks näiteks toetada tervisepordikeskusi senisest enam tegevuskulude kinni maksmisel.

"Energiakriis ja energiahindade kõrge tõus näitasid, et sellises olukorras on väga keeruline kunstlund toota. Isegi kui ilmastikutingimused olid sobivad ja oli külm, siis kui elektrihinnad olid väga kõrged, osutus kunstlume tootmine majanduslikult väga ebamõttekaks. Tegevuskulude toetamine võib olla üks asi, mida riik võiks kaaluda," lausus ta.

Nestor ütles, et kuigi seaduse järgi peaks kohalikke spordikeskusi ülal pidama linn või vald, toetas riik tervisespordikeskustes kunstlume tootmist ka aastatel 2019-2022.

Riik on varasematel aastatel töötanud välja mitu mitme miljoni euro suurust meedet, kuidas tervisespordikeskusi toetada. Aastatel 2023-2026 toetab riik näiteks 2,4 miljoni euroga 24 tervisespordikeskust 15 maakonnas. Igal aastal eraldatakse neile 600 000 eurot.

Kaarel Nestor selgitas, et selle rahaga parandatakse näiteks terviseradade valgustust, rajatakse kunstlume tootmise süsteeme, soetatakse uusi rajatraktoreid või väiketehnikat.

"Tegelikult selle uue nelja aastase meetmega nägime me ette ka võimaluse rajada väiksemaid hooneid. Tekkis vajadus ka rajatehnikat kuskil hoida. Eelnevalt ei olnud selleks toetust ette nähtud, aga nüüd me võimaldasime rajada ka selliseid väikehooneid, kus oleks võimalik rajatehnikat hoida," selgitas ta.

Nestor lausus, et see, kas pärast raha eraldamist on hakatud tervisespordikeskusi ka rohkem kasutama, ei ole veel selge. See analüüs peaks valmima aprillis ning tulemustest sõltub ka see, kui palju raha eraldab riik tervisespordikeskustele tulevikus.