Keskkonnaamet andis 15. märtsil loa küttida kuue maakonna põldudel kuni 800 valgepõsk-laglet, 750 suur-laukhane ja piiramatul arvul kanada laglet. Nende liikide arvukus on kasvanud ja rändepeatusel põllukultuuridel toituvad haned ja lagled võivad kahjustada põllupidajate saaki.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse ning taotles ka esialgset õiguskaitset, mille kohus rahuldas. Ühing leidis, et hanekahjude leevendamiseks tuleb leida muid viise kui letaalne heidutamine, samuti seab jaht ohtu ohustatud ja kaitsealused liigid.

"Üksnes peletamisest ei ole kasu. Hanekahjude leevendamiseks on vajalik hanede heidutus- ja suunamismeetmete planeerimine maastikutasandil," ütles ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. "Suured põllumassiivid tuleb liigendada puuderibadega, kuna hanelised hoiavad kiskjate kartuses metsaservadest eemale. Kõrvuti järjepideva, koordineeritud ja seiratud heidutusega tuleb hanedele luua sobivate tingimustega rahualad ning leida võimalused toetuste maksmiseks põllumeestele selliste alade loomiseks," selgitas Võhandu.

Eesti Ornitoloogiaühingu teatel rändavad haned segaparvedes, kus võib lisaks suur-laukhanedele olla ka ohustatud väike-laukhanesid ja taiga-rabahanesid. "Sarnaste haneliste eristamine ilma spetsiaalse optika ja heade määramisoskusteta on keeruline ja kaitsealuste liikide tabamine ei ole välistatud. Jahi käigus võivad ohtu sattuda ka juba pesitsema asunud põllulinnud," sõnas Võhandu.

Looduskaitseseaduse järgi tohib heidutusjahti pidada ainult alternatiivsete meetmete puudumisel. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on heidutusjahi lubamine seadusevastane, sest seni on Eestis hanekahjude vähendamiseks kasutatud valdavalt peletamist, ent mitte muid linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas kevadise hanejahi ka 2021. aasta kevadel, mil halduskohtus selle samuti peatas.